Elektromagnetiline kiirgus: erinevus redaktsioonide vahel

Elektromagnetiline kiirgus on [[elektromagnetväli|elektromagnetvälja]] erijuht. Kui [[elektrilaeng]] liigub, tekitab ta enda ümber elektromagnetvälja, aga [[kiirendus]]ega liikuva laengu ümber tekib lisaks EMK, mis kannab allikast energiat eemale. Energiat mittekandev EM-väli on otseselt laengute tekitatud, EMK on aga tingitud muutuvatest elektri- ja magnetväljadest. Neid kahte nimetatakse vastavalt lähi- ja kaugväljaks, kuna [[Maxwelli võrrandid|Maxwelli võrranditest]] lähtuvalt langeb lähivälja [[intensiivsus]] kiiremini, jättes kaugemal domineerima kaugvälja (ehk elektromagnetilise kiirguse). Lisaks energiale omab EM-laine ka [[impulss]]i ja [[impulsimoment]]i, mis võivad vastastikmõjus [[Aine (füüsika)|ainega]] viimasele üle kanduda.

 

 

==Füüsika==

[[Ultraviolettkiirgus]] on EMK vahemikus 10–400 nm. Looduslikult pärineb inimese jaoks suur osa UV-kiirgusest Päikeselt, ehkki Maa atmosfäär laseb sellest läbi ainult väikse osa: UV-kiirgus lammutab hapniku ja osooni molekule ning neeldub selles protsessis. Kasutatakse [[luminofoorlamp]]ides, kus UV-kiirgus muudetakse nähtavaks valguseks, ja [[fluorestsents|fluorestseerivate]] värvidega tehtud kujutiste kuvamiseks (näiteks turvaelementides). UV-kiirgust blokeeriva [[Filter_(Optika)|filtrina]] kasutatakse päikesekreemi; ka tavaline klaas on UV-kiirgusele suures osas läbipaistmatu.<ref>{{cite web | title = Soda Lime Glass Transmission Curve | url = http://www.sinclairmfg.com/datasheets/optical3.html }}</ref>

 

 

[[Gammakiirgus]] on kõige lühema lainepikkusega EMK (vähem kui 0,01 nm). Atmosfäär on selles lainepikkuste piirkonnas läbipaistmatu, aga looduses esinevatest ja tehislikest [[radioaktiivne isotoop|radioaktiivsetest isotoopidest]] eralduvale gammakiirgusele jääb inimene avatuks. Rakendust leiab näiteks meditsiiniliste vahendite desinfektsioonis ja vähiravis. Kosmoseteleskoopidega on võimalik kosmilist gammakiirgust vaadelda, kuna erinevalt maapealsetest teleskoopidest ei sega neid atmosfäär.