Redaktsioon: 23. veebruar 2015, kell 01:00 redigeeri Velirand (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 172 900 muudatust P →‎Teadustöö ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 23. veebruar 2015, kell 01:00 redigeeri eemalda Velirand (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 172 900 muudatust P →‎Teadustöö Uuem muudatus →
7. rida: 1957. aastal sai Väärist dotsent, 1980. aastal professor ning 1993. aastal emeriitprofessor. õpetamist jätkas ta 1997. aasta kevadeni. 1976–1978 oli ta [[Helsingi ülikool]]is eesti keele lektor. [[1990]]. aastast oli ta [[EPMÜ]] keeltekeskuse õppejõud.<ref name="Soosaar" /> Tartu Ülikoolis õpetas Vääri sissejuhatust keeleteadusse, üldkeeleteadust, liivi ja [[vadja ~~keelt~~keel]]t, soome-ugri keelte ajaloolist grammatikat ning soome kirjandust. Aastaid juhendas ta pedagoogilist praktikat ning käis igal aastal keeleuurimisretkedel liivlaste juures. Vääri peamised uurimisalad olid läänemeresoome keeled, keeleteaduslikud ja metoodilised probleemid, keeleteaduse ajalugu ning Tartu ülikooli ajalugu.<ref name="Soosaar" /> Eduard Vääri avaldas üle 200 uurimuse liivi keelest. Ta koostas ka eesti keele õpiku soomlastele ja "Eesti keele õpiku keskkoolile", millest on ilmunud kümneid kordustrükke. <ref name="Soosaar" /> Samuti kirjutas ta eesti keele ja selle õpetamise metoodikast.{{lisa viide}} Koos [[Johannes Silvet]]i ja [[Richard Kleis]]iga oli ta üks "[[Võõrsõnade leksikon]]i" autoritest.{{lisa viide}}

Eduard Vääri: erinevus redaktsioonide vahel