NSV Liidu piirivalve Eestis: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
P välislink par + masintoim using AWB
6. rida:
|pildiallkiri=
|aeg= 22. juuni 1940 – 27. juuni 1941
|riik=[[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|25px|]] [[NSV Liit]]
|kuuluvus=[[NSV Liidu Piirivalve|NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi Piirivalve Peavalitsus]]
|haru=piirivalveväed
21. rida:
[[Pilt:Soviet boundary stone, Estonia, May 2008.jpg|pisi|Sümboolne Nõukogude Liidu piiritulp endises [[Hara (Kuusalu)|Hara]] 10. piirivalvekordonis]]
'''NSV Liidu piirivalve Eestis''' on ülevaade Eesti territooriumil aastatel [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1940-1941)|1940–1941]] ja [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)|1944–1991]] asunud ning tegutsenud NSV Liidu riigipiiri valvamisega tegelenud [[NSV Liidu Piirivalve|NSV Liidu piirivalve]] organisatsioonist ja tegevusest.
 
{{Sisukord paremale}}
[[NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaat|NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi]] piirivalve ettevalmistused iseseisva Eesti piiride kontrolliks algasid juba esimestel päevadel pärast NSV Liidu poolt läbiviidud [[juunipööre]]t Eestis 21. juunil 1940. NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaat andis välja samal päeval (s.o 21. juunil) käskkirja nr 00867, mille alusel muudeti seni Eesti Vabariigi ja NSV Liidu riigipiiri valvanud 6., 8. ja 10 piirivalvesalga isikkoosseisu ning nad suunati oma uutesse dislotseerumispaikadesse Eesti lääne ja põhjapiirile. Eesti-NSVL piiri jäid katma 7. ([[Kingissepp|Kingissep]]a salk), 9. ([[Pihkva]] salk), 11. ([[Rõmšanski]]) piirivalvesalgad.
 
36. rida:
=== 6. piirivalvesalk ===
{{Vaata|6. piirivalvesalk}}
Staap – [[Rakvere]]s (isikkoosseis, 1167). Piirivalvesalga ülem oli riikliku julgeoleku polkovnik Andrei Jefstafjevitš Bulõga, piirivalvesalga ülema asetäitja poliitalal vanem[[politruk]] Pjotr Karlovitš Suvalov, piirivalvesalga staabiülem riikliku julgeoleku major Veniamin Fjodorovitš Nesterov. Piirivalvesalga teeninduspiirkonnas (mis ulatus [[Tallinn]]a ja [[Suurupi]] lähedal asuvast [[Ninamaa neem]]est kuni [[Leningradi oblast]]is asuva [[Bal-Kuzjomkino]] külani) moodustatud komandantuuride ülemad: 1. komandantuur major Sokolov (hukkus lahingus 20. augustil 1941), komandantuur nr 2 – kapten Lavrentjev (hukkus lahingus 20. septembril 1941), komandantuur nr 3 – kapten I.G. Bobkov, komandantuur nr 4 – kapten N.I. Tšugunov, komandantuur nr 5.
 
Pärast [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] algust ja Eesti okupeerimist Saksa vägede poolt 7. augustil, kui Saksa väed jõudsid 7. augustil [[Kunda]] piirkonnas [[Soome laht|Soome laheni]], lõigati piirivalvesalk pooleks ning 1. ja 2. kordon koos salga ülema Nesteroviga taganes Leningradi piirkonda. Salga 3., 4. ja 5. komandantuuri liikmed liideti aga [[NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi 22. motolaskurdiviis]]i koosseisu ning osales 1941. aasta Tallinna kaitsmises nõukogude vägede poolt.
42. rida:
=== 8. piirivalvesalk ===
{{Vaata|8. piirivalvesalk}}
Salga staap oli [[Haapsalu]]s (isikkoosseis, 1153). Piirivalvesalga ülem oli riikliku julgeoleku polkovnik Stepan Mihhailovitš Bunkov (''Буньков Степан Михайлович''), piirivalvesalga ülema asetäitja poliitalal pataljonikomissar Georgi Grigorjevitš Lanin (hukkus lahingus 13. juuli 1941), piirivalvesalga staabiülem riikliku julgeoleku kapten Konstantin Mihhailovitš Šiškov (''Шишков Константин Михайлович''). Piirivalvesalga teeninduspiirkonnas (mis hõlmas Läänemere rannikut) moodustatud komandantuuride ülemad: komandantuur nr 2 major Smirnov (hukkus lahingus 13. juulil 1941); komandantuur nr 3 vanemleitnant Vostrikov; komandantuur nr 4 kapten Šarapov; komandantuur nr 5 kapten Rukavišnikov (''Рукавишников'').
 
Pärast [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] algust jaotati piirivalvesalk nõukogude väejuhatuse korraldusel kaheks: 1. ja 2. kordon koos salga ülema Stepan Bunkov liideti aga [[NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi 22. motolaskurdiviis]]i koosseisu ning osales 1941. aasta Tallinna kaitsmises nõukogude vägede poolt. Salga 3., 4. ja 5. komandantuuri liikmed aga taganesid Leningradi piirkonda.
72. rida:
|pildiallkiri=
|aeg= 27. juuni 1941 –
|riik=[[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|25px|]] [[NSV Liit]]
|kuuluvus=[[NSV Liidu SARKi tagalajulgestusväed]]
|haru=piirivalveväed
97. rida:
|pildiallkiri=
|aeg= 22. november 1944 – 9. mai 1945
|riik=[[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|25px|]] [[NSV Liit]]
|kuuluvus=[[NSV Liidu Piirivalve|NSV Liidu SARKi/SMi Piirivalve Peavalitsus]]
|haru=piirivalveväed
109. rida:
|tähtpäevad=
}}
Esimesed piirivalveväeosad jõudsid Saaremaale 1944. ja 1945. aasta vahetusel, kuid ühtset piirivalvesüsteemi veel ei olnud ja taastatud NSV Liidu [[riigipiir]]i valvamise ülesannet täitsid spetsiaalsed jalaväeosad. Olukord muutus 1946. aasta sügisel, kui [[Eesti NSV Ministrite Nõukogu]] võttis vastu 26. oktoobri määruse nr 58 ühtsest piirivalvekorraldusest [[Eesti NSV]] territooriumil.
 
Piiritsooni kuulusid kõik saared [[Soome laht|Soome]] ja [[Riia laht|Riia lahes]] ning Mandri-Eesti rannaäärsed alad. Määratleti ka piiritsoonis elamise ja liiklemise kord. Rannavööndis võis liikuda ainult Eesti NSV Siseministeeriumi miilitsaorganite välja antud passiga, milles oli kohaliku piirivalve märge ja mis oli tembeldatud erilise pitsatiga. Kohalikud võimuorganid olid kohustatud koostöös piirivalvega seadma randades üles piiritsooni märgistuse. Inimestel oli keelatud võtta enda juurde korterisse ajutisi elanikke jms. Kalurid pidid kõik alused registreerima ning sadamates sisseseatud kord nägi ette alalise valve ja territooriumi piirdega ümbritsemise. Paadid lukustati ning aerud-tullid tuli hoida eraldi panipaigas.
117. rida:
|pildiallkiri=
|aeg= 1946–1949
|riik=[[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|25px|]] [[NSV Liit]]
|kuuluvus=[[NSV Liidu Siseministeerium]]
|haru=piirivalveväed
130. rida:
}}
 
Alates 1944. aasta novembri algusest asus Tallinnas Pärnu mnt. 27 [[NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi Balti Ringkonna Piirivalveväed|NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi Balti Ringkonna Piirivalvevägede]] juhatus. 1944. aasta lõpuks oli ringkonna formeerimine peaaegu lõpule viidud. Selle ülesandeks oli merepiiri kaitse okupeeritud Eesti ja Läti piires. ülemaks määrati kindralmajor [[Stepan Bannõhh]], poliitosakonna ülemaks polkovnik I. Krotov. Ringkonna juhatus asus Tallinnas kuni 1950. aastate alguseni.
 
1944. aasta lõpus andis Balti laevastik ringkonnale üle laevad (osa neist kasutati piirivalveks juba enne sõda), mille baasil moodustati piirivalve mereväeosad.
 
Eestis asusid 1945. aastal järgmised NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi Balti ringkonna piirivalvevägede [[väeosa]]d:
139. rida:
* [[106. piirivalvesalk]] (s/o 2198) staabiga Tallinnas. Salga koosseisus oli Tallinna merekontrolli- ja läbilaskepunkt. Kordonid (ligi 30) asusid 1945. aastal [[Tsitre]]st [[Noarootsi poolsaar|Noarootsini]].
* [[7. üksik piirivalve vahilaevade divisjon|7. (Balti) üksik piirivalve vahilaevade divisjon]] (s/o 2243) Tallinnas.
* (Balti) üksik piirivalve vahilaevade divisjon (s/o 2244) Haapsalus.
 
=== Piirivalveobjektid Eestis 1946 ===
Tallinnas oli 1945. aastal nõukogude piirivalve käsutuses vähemalt 30 krunti. Allpool on loetletud piirivalveüksuste (-salkade jm) ja -allüksuste (-kordonite ja -komandantuuride) asukohad Eestis väljaspool Tallinna seisuga 1.06.1946. Enamus neist objektidest olid aga piirivalvevägede kasutuses juba 1940–1941, uuesti hõivati need kohe pärast Saksa vägede taandumist 1944. aastal. Kõik objektid olevat üle antud kohalike võimude sellekohaste otsuste, määruste ja aktidega, mis pärinevad küll peamiselt ajavahemikust 01.-04.1945, olid aga reeglina reaalselt nõukogude vägede ja piirivalve kasutuses juba varem. Lisaks loetletuile oli ka kümneid maju ning üksikkortereid piirivalve käes n-ö tasuta rendil.
 
Tallinnas asus sõjaväeladu nr 30, mis allus NKVD-MVD Balti Ringkonna Piirivalvevägede Sõjaväevarustusvalitsusele.
 
Piirivalveobjektid Eestis väljaspool Tallinna [[1. juuni]] [[1946]] seisuga:<ref>[http://www.laidoner.ee/infoboks-1/4.html Laidoneri Muuseum: NSV Liidu relvajõud Eestis 1945.a: NKVD-NKGB, MVD-MGB: Piirivalve]</ref>:
160. rida:
**[[Keila vald (1939)|Keila vald]]: Pikaste talu 2 elamut; Uuemõisa talu 3 elamut
**[[Kolga vald (1939)|Kolga vald]]: [[Kolga-Aabla]] kasarmu; [[Tapurla]] kasarmu ja söökla; [[Hara (Kuusalu)|Hara]] kasarmu
**[[Kõnnu vald (1939)|Kõnnu vald]]: [[Loksa (Kuusalu)|Loksa]] kasarmu, söökla, staap, raadiojaam; [[Pärispea]] kasarmu; [[Vihasoo]] kasarmu; [[Viinistu]] kasarmu, elamu
 
*[[Läänemaa]]:
173. rida:
**[[Kalana (Hiiu)|Kalana]]? k?
**[[Kärdla]] l kasarmu, söökla, staap
**[[Vormsi|Vormsi saar]]: [[Hullo]] kasarmu; [[Borrby]] kasarmu, söökla, elamu; [[Sviby]] (mt, : Hullo) kasarmu, söökla, staap, 4 elamut
 
*[[Virumaa]]:
186. rida:
**[[Jõhvi vald (1939)|Jõhvi vald]]: [[Toila|Toila küla]] kasarmu, saun, tall-kelder; Toila k, [[Posti tänav]] 13, 16, 23, 29, 31 5 elamut, juurviljahoidla (Posti 31); [[Oru mõis]] staap, elamu, ladu, tall, juurviljahoidla, kuur
**[[Vaivara vald (1939)|Vaivara vald]]: [[Türsamäe]] kasarmu, tall
**[[Auga küla]] kasarmu, tall, elamu
 
*[[Saaremaa]]:
198. rida:
**[[Leisi vald (1939)|Leisi vald]]: [[Leisi mõis]] staap, garaaž, klubi, medpunkt, kasarmu, kuur; [[Pammana]] kasarmu, tall, söökla
**[[Mustjala vald (1939)|Mustjala vald]]: [[Ninase]] kasarmu, tall, saun; [[Mustjala]] 3 elamut, kuur; [[Panga (Mustjala)|Panga]] 2 elamut, tall, kuur
**[[Orissaare vald (1939)|Orissaare vald]]: [[Liigalaskma]] kasarmu, kuur
 
*[[Pärnumaa]]:
**[[Pärnu]]: [[Tammsaare tänav|Tammsaare tänav]] 2–4 staap, kasarmu, 2 ladu; [[Supeluse tänav]] 13–15 kasarmu, söökla; Supeluse 14 kasarmu; Supeluse 1 2? (18?) 2 kasarmut; [[Roosi tänav (Pärnu)|Roosi tänav]] 8 medpunkt, ladu
 
==1949–1953==
209. rida:
|pildiallkiri=
|aeg= 1949–1953
|riik=[[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|25px|]] [[NSV Liit]]
|kuuluvus=[[NSV Liidu Piirivalve|NSV Liidu RJMi Piirivalve Peavalitsus]]
|haru= piirivalveväed
233. rida:
|pildiallkiri=
|aeg= 1954–1955
|riik=[[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|25px|]] [[NSV Liit]]
|kuuluvus=[[NSV Liidu Piirivalve|NSV Liidu SMi Piirivalve Peavalitsus]]
|haru= piirivalveväed
254. rida:
|pildiallkiri=
|aeg= 1963–19
|riik=[[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|25px|]] [[NSV Liit]]
|kuuluvus=[[NSV Liidu Piirivalve|NSV Liidu SMi Piirivalve Peavalitsus]]
|haru= piirivalveväed
276. rida:
|pildiallkiri=
|aeg= 1975–1991
|riik=[[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|25px|]] [[NSV Liit]]
|kuuluvus=[[NSV Liidu Piirivalve|NSV Liidu Ministrite Nõukogu j.a. Riikliku Julgeoleku Komitee Piirivalvevägede Peavalitsus]]
|haru=
321. rida:
|pildiallkiri=
|aeg= 1954–1990
|riik=[[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|25px|]] [[NSV Liit]]
|kuuluvus=[[NSV Liidu Piirivalve|NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Piirivalvevägede Peavalitsus]]
|haru=
360. rida:
|pildiallkiri=
|aeg= 1954–1990
|riik=[[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|25px|]] [[NSV Liit]]
|kuuluvus=[[NSV Liidu Piirivalve|NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Piirivalvevägede Peavalitsus]]
|haru=
372. rida:
|tähtpäevad=
}}
[[FilePilt:Vergi kordon.jpg|pisi|[[Vergi]] kordoni vaatlustorn, [[helgiheitja]]ihoonega]]
[[6. piirivalvesalk|6. Punatähe ordeniga Gdynia piirivalvesalk]] [[Rakvere]]s – sõjaväeosa nr 2294 (''6-ой Пограничный Отряд, в/ч 2294'').
* 1. piirivalvekordon (''6 ПО 1ПЗ (Пограничная застава) Нарва-Йыесуу''), [[Narva-Jõesuu kordon]]: radarijaam, vaatlustorn. Narva-Jõesuu alev, Koidula 99, 99a, 100, 101<ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/30072 Vabariigi Valitsuse määrus: Riigi omandusse jääva vara nimekirja kohta], Riigi Teataja I 1993, 70, 999</ref>.
414. rida:
 
==Kirjandust==
*''Краснознаменный Балтийский пограничный : [сборник] / Прибалтийский военный округ''; составитель: Вячеслав Иванович Боярский ([[Vjatšeslav Ivanovitš Bojarski|Bojarski]]), Рига : Авотс, 1983; [http://ester.nlib.ee/record=b1551277~S1*estteavik {{ESTER]|1551277}}
*[[Enno Tammer]], "Nõukogude piir ja lukus elu", kirjastus: [[Tammerraamat]], 2008. ISBN 9789985991855, 2008
 
== Välislingid ==