Nikolai Vvedenski: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
P ppp > pp
1. rida:
[[File:Nikolay Vvedenskiy.JPG|pisi|Nikolai Vvedenski]]
'''Nikolai Vvedenski''' (vene keeles Николай Евгеньевич Введенский; ([[28. aprill]] (vkj 16. aprill) [[1852]], Kotškovo küla [[Vologda kubermang]]us [[16. september]] [[1922]], samas) oli vene füsioloog, [[Ivan Setšenov]]i õpilane.
 
Ta õpppisõppis [[Sankt-Peterburgi Ülikool]]is ning täiendas end Saksamaal, hiljem õpetas koduülikoolis. Temast sai üks esimesi professoreid 1908. aastal [[Vladimir Behterev]]i rajatud psühhoneuroloogiainstituudis. Ta valiti [[Peterburi Teaduste Akadeemia]] korrespondentliikmeks. 1917. aasta aprillis toimus tema algatusel Venemaa esimene füsioloogiakongress.
 
Vvedenski uuris mitmesuguseid füsioloogia küsimusi, sh naha valgustundlikkust, elektrilisi protsesse lihastes ja närvides ning teetanuse mõju inimese füsioloogiale. 1951-19631951–1963 avaldati tema kogutud teosed seitsmes köites.
 
==Kirjandus==
* Аршавский И. А. Н. Е. Введенский. 1852—19221852–1922, М., 1950
* Уфлянд Ю. М. Основные этапы развития учения Н. Е. Введенского, М., 1952
* Яровицкий В. 100 великих психологов, 2004 г.