Vikipeedia

Etanool: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
PResümee puudub
P nimetakse > nimetatakse
13. rida:
| lahustuvus=segunev
}}
'''Etanool''' ehk '''etüülalkohol''' ehk '''viinapiiritus''' (ka '''piiritus''') ehk '''metüülkarbinool''' (valemiga CH<sub>3</sub>CH<sub>2</sub>OH) on üks tuntumaid [[alkoholid|alkohole]]. See on värvuseta vedelik, mille sulamistemperatuur on -114–114 ºC ja keemistemperatuur 78 ºC.
 
Etanooli leidub looduses nii vabalt (mõnedes taimedes, käärinud [[puuvili|puuviljades]] ja marjades, [[hapupiim]]as) kui ka seotult taimede [[eeterlik õli|eeterlikes õlides]]. Samas esineb seda looduses vähesel määral, kuna madala keemistemperatuuri tõttu [[lenduvus|lendub]] etanool kergesti. Seetõttu peab ka etanooli säilitamisel hoidma seda sisaldavat segu kinnises anumas.
25. rida:
Nimetus "etanool" tuleneb otse [[IUPAC]]i [[Orgaaniliste ühendite süstemaatiline nomenklatuur|keemianomenklatuurist]], kus [[tüviühend]]iks on kaks [[süsinik]]u aatomit (et-), nende vahel on [[üksikside]] (-an) ning kus [[funktsionaalrühm]] -OH annab järelliite -ool.
 
Etanooli sisaldavaid jooke nimetatakse [[alkohoolne jook|alkohoolseteks]]. Kõnekeeles nimetaksenimetatakse etanooli ka lihtsalt '''alkoholiks''', kuna tegemist on tuntuima [[alkoholid|alkoholide aineklassi]] esindajaga. Samuti oli "alkohol" ka varasemaks etanooli nimeks, sest viimane võeti kasutusele alles 1892. aastal<ref>Armstrong, Henry (1892). [http://books.google.ee/books?id=LHkCAAAAIAAJ&pg=PA56&redir_esc=y "The International Conference on Chemical Nomenclature".] Nature 46 (1177): 56–59</ref>.
 
Sõna ''alkohol'' tuleneb ise [[araabia keel]]est (الكحول – ''al-kuḩūl'' või الغول – ''al-ghawl''), kus see tähistas algselt peent metallilist pulbrit silmalaugude tumedaks värvimiseks. Seda sõna hakati kasutama etanoolile viitamiseks alles 18. sajandi paiku.
32. rida:
 
== Keemilised omadused ==
Etanool on värvuseta, iseloomuliku lõhnaga, põletava, kõrvetava maitsega hästi [[lenduvus|lenduv]] vedelik, mille sulamistemperatuur on -114–114 ºC ja keemistemperatuur 78 ºC. Etanool on veest kergem vedelik ja temaselle tihedus 20 °C juures on 0,79 g/cm³. Etanool lahustab hästi [[orgaanilised ühendid|orgaanilisi ühendeid]], mistõttu kasutatakse seda [[lahusti]]na.
 
Etanool lahustub [[vesi|veega]] igas vahekorras. Etanooli segunemisel veega esineb [[kontraktsioon]], mis tähendab, et kahe aine segunemisel paigutuvad väiksemad aineosakesed suurematele vahele ära ning lõpptulemuseks on segu [[ruumala]] vähenemine ehk kokkutõmbumine. Näiteks 50 ml etanooli ja 50 ml vee segunemisel saadakse mitte 100 ml, agavaid 94 ml lahust.
 
Etanooli lahustamisel vees esineb [[soojusefekt]]. See on [[eksotermiline reaktsioon|eksotermiline protsess]], kuna moodustuvad täiendavad [[keemiline side|Keemilised sidemed]].
 
Etanool põleb sarnaselt teisteleteiste orgaanilisteleorgaaniliste aineteleainetega, moodustades [[süsinikdioksiid|CO<sub>2</sub>]] ja [[vesi|vee]]:
CH<sub>3</sub>CH<sub>2</sub>OH + 3O<sub>2</sub> → 2CO<sub>2</sub> + 3H<sub>2</sub>O
 
55. rida:
C<sub>6</sub>H<sub>12</sub>O<sub>6</sub> → 2CH<sub>3</sub>CH<sub>2</sub>OH + 2CO<sub>2</sub>
 
Etanooli tootmisel [[kartul|kartulitest]] ja [[teravili|teraviljadest]], tuleb neis sisaldav tärklis muuta vastavate [[ensüüm]]ide (linnaste) toimel [[maltoos]]iks ja see edasi glükoosiks, mis jällegi pärmseente mõjul [[hapnik]]u juurdepääsuta käärib lõpuks etanooliks. Pärmseente mõjul käärib ka [[piim]]as olev suhkur, mistõttu [[keefir]]is ja hapupiimas on umbes 0,5 % etanooli. [[kali|Kaljas]] on seda umbes 1% ja [[õlu|õlles]] tavaliselt 3–5 %. Lähtematerjalina võidakse kasutada ka tööstuslikult toodetud suhkru lahust.
 
Puuvilja- või mahla kääritamisel pärmseentega saadakse [[vein]], milles on etanooli tavaliselt 10–15 %. Kõrgemal alkoholi kontsentratsioonil pärmseened hukkuvad, mistõttu ei saagi veinis olla alkoholi sisaldus kõrge. On küll olemas ka spetsiaalselt aretatud kultuurpärmid, mis peavad vastu kuni 18% etanooli sisalduse. Kõrgema kontsentratsiooni saavutamiseks [[Destilleerimine|destilleeritakse]] segu kuni 80 °C juures. Tooretanooli destilleerimisel saadud ainet nimetatakse piirituseks. Pärast (sageli mitmekordset) destilleerimist saavutatakse alkoholi mahuosaks kuni 96%. Veevaba ehk 100%-list etanooli nimetatakse [[100-protsendiline alkohol|absoluutseks alkoholiks]]. Viimane saadakse sel moel, kui piiritusele lisada vett siduvaid aineid, nagu näiteks [[benseen]]i, [[kaltsiumoksiid]]i või veevaba [[vask(II)sulfaat]]i.
 
Puidutöötlemisjääkide (saepuru, puulaastud) ja teiste tselluloosi sisaldavate ainete (paber, kaltsud jm) töötlemisel rakendatakse suurt kuumust ja [[happed|happeid]], mille tagajärjel laguneb tselluloos suhkruks (glükoosiks). Suhkru kääritamisel saadakse etanool. Sellisel teel saadud etanooli nimetatakse hüdrolüüsipiirituseks. Kuna hüdrolüüsipiiritus sisaldab peale etanooli ka väga mürgist [[metanool]]i, siis ei kasutata sellisel viisil toodetud etanooli joomiseks. Keskmiselt saab ühest tonnist kuivast saepurust toota samapalju etanooli, kui on võimalik saada ühest tonnist kartulitest või 300 kg teraviljast.
77. rida:
Teatud määral kasutatakse seda ka üldotstarbelise [[lahusti]]na näiteks värvides, raviotstarbelistes [[tinktuur]]ides ja kosmeetikatoodete koosseisus. Kosmeetikatootena on arvele võetud ka [[odekolonn]], mida teatud sihtgrupp tarvitab surrogaatalkoholina<ref>[http://online.le.ee/2013/04/11/eestis-juuakse-ulearu-alkohol-on-odav-ja-liiga-kattesaadav/ "Tervisekonverents: Eestis juuakse ülearu, alkohol on odav ja liiga kättesaadav"] Lääne Elu, 11. aprill 2013</ref>.
 
EtanoolEtanoolil omabon [[antiseptika|antiseptilistantiseptiline]] toimettoime, kuna lahustab [[lipiidne kaksikkiht|lipiidseid membraane]] ja [[denaturatsioon|denatureerib]] [[valgud|valke]].
 
==Vaata ka==
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Etanool"