Islandi keel: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Eemaldatud mall Link GA; keelelinkide äramärkimine nüüd Vikiandmetes |
PResümee puudub |
||
4. rida:
Selle lähim [[sugulaskeel]] on [[fääri keel]]. Mingil määral saavad islandi keelest aru ka skandinaavia keelte ([[norra keel]], [[rootsi keel]], [[taani keel]]) kõnelejad.
Alates [[13. sajand]]ist on islandi [[kirjakeel]] muutunud üsna vähe. Seetõttu saavad tänapäeva islandi keele kõnelejad siiani enam-vähem aru kaheksa sajandit tagasi kirja pandud
Vana keelekuju
Islandi [[tähestik]]us on kaks vana tähemärki, mis puuduvad teistest [[ladina kiri|ladinakirjalistes]] tähestikest: þ (''þorn'') ja ð (''edh''), mida hääldatakse nagu [[inglise keel|inglise]] täheühendit ''th'' vastavalt nagu sõnades ''thin'' ([[helitu häälik]]) ja ''this'' ([[heliline häälik]]).
21. rida:
Tähed '''c''' (se), '''q''' (ku) ja '''w''' (tvöfalt vaff) ei ole islandi keelele omased, neid leidub vaid võõrsõnades. Täht '''z''' (zeta) islandi keelepildis enam ei esine. Selle koha on täielikult hõivanud '''s''' (es).
Keele puhtuse hoidmist peavad islandlased väga tähtsaks. Uute mõistete tähistamiseks leiutatakse [[omasõna]]d.
33. rida:
[[Nimisõna]]del on [[kääne]], [[arv (keeleteadus)|arv]] ja [[sugu (keeleteadus)|sugu]]. [[Omadussõna]]del on kääne, arv, sugu ja [[võrdlusaste]] ning neil on [[nõrk käänamine]] ja [[tugev käänamine]]. Islandi keeles on ainult [[määrav artikkel]], mis võib olla eraldi [[sõna]] või nimisõna osa (nagu teisteski [[põhjagermaani keeled|põhjagermaani keeltes]]).
[[Tegusõna]]l on [[aeg (keeleteadus)|aeg]], [[kõneviis]], [[isik (keeleteadus)|isik]], arv ja [[tegumood]]. Tegumoed on [[aktiiv]], [[passiiv]] ja [[mediaal]] (viimase olemasolu on vaidlusalune, sest selles
===Nimisõna morfoloogia===
| |||