Juhtsirge: erinevus redaktsioonide vahel

resümee puudub
(Uus lehekülg: ''''Juhtsirge''' on koonuselõigete (ringjoone, ellipsi, parabooli a hüperbooli) kõverjoonte loogikat, seaduspära selgitav mõiste. Juhtsirge on selline sir...')
 
Resümee puudub
'''Juhtsirge''' on [[koonus]]elõigete ([[ringjoon]]e, [[ellips]]i, [[parabool]]i a [[hüperbool]]i) kõverjoonte loogikat, seaduspära selgitav mõiste. Juhtsirge on selline sirgjoon, mis on risti koonuselõigete [[sümmeetriatelg|sümmeetriateljega]]. Kui [[fookus]] asub lõike tasadil kõverjoone seespoolses osas (näiteks nagu [[ringi]] [[keskpunkt]] ringjoone sees), siis juhtsirge asub koonuselõike joonest kindlal kaugusel selsamal tasandil teisel pool, nö. kumeruse välisküljel. Koonuselõigete kõverjoonte puhul kehtib kindel seaduspärasus: koonuselõike joone iga punkti kaugus fookusest ja kaugus juhtsirgest moodustavad terve koonuselõike joone ulatuses täpselt sama suhte. Seda suhet iseloomustab [[ekstsentrilisus]]. Vastavalt erinevate koonuselõigete ekstsentrilisuse muutumisele, muutub ka juhtsirge kaugus koonuselõike joonest. Ringjoone puhul asub juhtsirge lõiketasandil lõpmatus kauguses (ringjoone puhul ainukesena saab juhtsirgeid olla lõpmatult palju, sest ringjoonele saab luua lõpmatult palju sümmeetriatelgi). Ellipsitel on 2 juhtsirget. Ellipsite ekstsentrilisuse suurenedes 0-st 1 poole, liiguvad juhtsirged lõpmatusest ellipsi joonele lähemale. Kui juhtsirge on täpselt samal kaugusel koonuselõike joonest, siis on tegemist parabooliga. Võib mõelda, et ka paraboolil on 2 fookust ja 2 juhtsirget. Need, mida me ei näe, asuvad lõpmatus kauguses. Ka hüperboolil 2 juhtsirget. Ekstsentrilisuse suurenedes arvust 1 suuremaks, moodustuvad hüperboolid. Hüperboolide puhul, ekstsentrilisuse suurenedes, lähenevad juhtsirged koonuselõigete joontele. Kui ekstsentrilisus on maksimaalne, on ka juhtsirge ja koonuselõike joonte vahe minimaalne.