Dalmaatsia rannik: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
PResümee puudub
 
5. rida:
Rannajoone sihi määrab või seda mõjutab geoloogiliste struktuuride (näiteks [[Dinaari mäestik]]u) pikitelje siht. Mäeahelike vahelised orud on mereveega üle ujutatud ja tekkinud on vasarakujulised [[poolsaar]]ed ja [[laht|lahed]].
 
Rannajoone morfoloogiline kuju on määratud lähedalasuvate mäestike pikitelje sihiga. Rannajoonele on iseloomulikud arvukad pikliku kujuga rannikulähedased saared, mis asetsevad rannajoonega paraleelseltparalleelselt. Ranniku iseloomulik kuju on tekkinud tänu meretaseme tõusule peale jääaega, mille tulemusel on osa vanadest mäestikest uppunud ning saared on moodustunud mäeahelike veepealsetest tippudest. Selle tulemusel on saartevahelised lahed sügavad.
 
Dalmaatsia rannik on iseloomulik [[Aadria meri|Aadria mere]] idarannikule (rannikutüübi nimi pärineb [[Horvaatia]] lõunaosas asuvast endise [[Rooma provintsid|Rooma provintsi]] [[Dalmaatsia]] nimest). Tegemist on suhteliselt harva esineva rannikutüübiga. Teiseks näiteks võib tuua [[Sumatra]] saare edelaranniku, kus suure saare rannajoonega paralleelselt asetsevad [[Mentawai saared]]{{lisa viide}}. Mingit analoogiat võib täheldada ka [[Tšiili]] lõunaosa ja isegi Põhja-[[Norra]] rannikutel, kuid nende arengulugu on mitmeti erinev.