1344. a.aasta veebruaris peeti siin saarlaste ja orduvägede vahel üks verisemaid lahinguid. Ühtlasi toimus siin ka [[Jüriöö ülestõus]]u viimane lahing.
==Kirjeldus==
Ebamäärase nähtavasti vanadel luiteahelikel põhineva vallistiku välisvalli moodustab põhja-kirde-lõuna-edela- suunaliseltpõhja–kirde–lõuna–edelasuunaliselt ~ 400 m pikkune ja jalamil 25-6025–60 m laiune, 6-76–7 m kõrgune järsunõlvaline looduslik liivaseljandik. Lääneotsas asub 100,4 m pikkune vallseljandik. Välimise vallisüsteemi põhjapoolsest otsast on 40-5040–50 m läänes algavad 3,7-47–4,9 m kõrgused ja jalamil 30 m laiused sisemised vallid. Need on moodustanud kirde-edela suunalisekirde–edelasuunalise ovaalse hobuseraua. Välisläbimõõt ~ 85 x 70 m õueala u 2000 ruutmeetrit. Samuti looduslikel luidetel rajanevatel sisemiste vallide peal on olnud kividest vall, mis on osaliselt varisenud. Varem oli liivavallidel olnud ühekordne pae- ja raudkividest vooderdus. Seega maalinnaks oli vaid sisemiste vallidega kaitstud ala.
Purtsa maalinn on Eesti [[arheoloogiamälestis]] ning aastal 1965 moodustati ala kaitseks '''Purtsa maalinna kaitseala'''<ref name="loodus.keskkonnainfo.ee">http://loodus.keskkonnainfo.ee/WebEelis/infoleht.aspx?obj=ala&id=1252 (vaadatud 04.04.2013)</ref>.
