'''Äravool''' ehk '''jõe äravool''' on [[vesi|vee]] mahtkogus, mis on voolanud kindlasteatud ajavahemikus (tavaliselt aastas) voolab valgalalt veekogusse (jõkke, järve, merre). Mõõdetakse tavaliselt millimeetridesmillimeetrites või kuupkilomeetrideskuupkilomeetrites aastasaasta kohta.
Äravool sõltub [[valgala]] pindalast, aurumisest ja [[sademed|sademete]] hulgast. Kõige suurem äravool maailmas on [[Amazonas]]es, [[Eesti]]s on kõige veerohkem [[Narva jõgi]].
Äravoolu muutmine aasta jooksul mõjutabpõhjustab [[veetase]]me kõikumiselekõikumist veekogudes. TalvelEesti kliimas on talvel ja suvel, kui jõe äravool on väike, ning veetase langeb - see on [[paguvesi]] ehk madalvesi. Kevadel lume sulamise tõttu jõejõgede äravool suureneb ja veetase jõel tõuseb - see on [[suurvesi]]. Sood, järved ja veehoidlad ühtlustavad äravoolu. Veetaseme kõikumine aasta jooksul on väiksem nendel jõgedel, mis läbivad suuri järvi ja veehoidlaid.
Rajatud jõel [[veehoidla]] reguleerib äravoolu ja väheneb suurvett ja madalvett.
