Inglismaa kuningriik: erinevus redaktsioonide vahel

Inglismaa kuningas [[Ethelred II]] valitsusajal (978–1013 ja 1014–1016), [[991]]. aastal alustasid [[taanlased]] taas konflikti inglastega, püüdes kogu Inglismaad (lisaks [[Danelaw]]' alale, mis juba nende käes oli), enda kontrolli alla saada. Eriti tõsiseks läksid asjad siis, kui Taanis sai võimule [[Svend Harkhabe]], kes hakkas isiklikult Inglismaa trooni taotlema. Lisaks temale rüüstasid Inglismaad ka [[Norra kuningas]] [[Olav Tryggvason]] ja väejuht [[Thorkell Pikk]]. Püüdes taanlaste ohust lahti saada, korraldas Ethelred [[1002]]. aastal Inglismaal elavate taanlaste [[massimõrv]]a, ent sellestki polnud kasu. Taanlaste retked jätkusid ning [[1013]]. aastal Svend Harkhabeme ja tema poja [[Knud Suur|Knudi]] invasiooni järel Inglismaale varises inglaste kaitse täielikult kokku. Ethelred pages eksiili, [[Normandia hertsogiriik|Normandiasse]] ning [[Taani kuningas|Taani]] ja [[Norra kuningas]] [[Svend Harkhabe]] kuulutati Inglismaa kuningaks (1013–1014). Kuid viimane suri juba järgmise aasta alguses ning tema nooruke poeg [[Knud Suur|Knud]] ei suutnud Inglismaad oma kontrolli all hoida. Nii sai Ethelred trooni tagasi, kuid juba [[1015]]. aastal tungis Knud uuesti Inglismaale ning järgmisel aastal, kui Ethelred suri, oli suur osa Inglismaast juba tema kontrolli all. Inglastepoolset võitlust, Lõuna-Inglismaal jätkas veel Ethelredi poeg [[Edmund Raudkülg|Edmund II]]. Edmund II sai sõjas taanlastelt mitu korda lüüa, ta suutis end siiski kindlustada [[Wessex]]is ning [[London]]i piiramisrõngast vabastada. Ent [[18. oktoober|18. oktoobril]] kaotas Edmund otsustavalt [[Ashingtoni lahing]]us. Seejärel sõlmisid Knud ja Edmund rahu, millega Edmundile jäi [[Wessex]], Taani ja Norra kuningas [[Knud Suur]]ele aga kõik alad [[Thames]]i jõest põhja pool. Samuti lepiti kokku, et ühe valitseja surma korral pärib teine kõik tema valdused. Edmund II suri juba poolteist kuud hiljem, [[30. november|30. novembril]] 1016. Knud Suur, kes oli ka [[Taani kuningas|Taani]] (1018–1035) ja [[Norra kuningas]] (1028–1035) abiellus Ethelred II lese ja [[Normandia hertsog]]i õe Emmaga ning oli aastatel 1016–1035 Inglismaa kuningas. Emma ja kuningas Knud Suure abielust sündinud prints [[Hardeknud|Knud III]], Inglismaa kunngas (1040–1042) nimetas oma poolvenna (kuningas [[Ethelred II]]-e ja Emma poja) Edward Usutunnistaja enda troonipärijaks ning nõnda sai Edward [[1042]]. aastal Inglismaa kuningaks.

Pärast [[Inglismaa]] lastetu kuninga (1042–1066) [[Edward Usutunnistaja]] surma oli Inglise troonile kolm nõudlejat: [[Normandia hertsog]] [[William Vallutaja|William]], [[Wessex]]i hertsog [[Harold Godwinson]] ja [[Norra kuningas]] [[Harald III (Norra)|Harald III]] Hardrada. [[1066]]. aasta jaanuaris kroonis peapiiskop Aldred, [[Earl]] Godwine poja Harold Godwinsoni [[Harold II]] nime all Inglismaa kuningaks. Harald III ja William tungisid oma sõjaväega Inglismaale. Harald III jõudis enne ja pidas Haroldi vägedega [[15. september|25. septembril]] 1066 [[Stamford Bridge'i lahing]]u, milles ta lüüa sai ja ise hukkus.