Räpp: erinevus redaktsioonide vahel

'''Räpp''' või '''räppimine''' on keerukaid [[rütm (muusika)|rütme]] ja erinevaid [[riim]]ivorme kasutavsialdav laulev rääkimine, mis on üks osa [[hip-hophiphop]] -kultuurist.

Räpitakse sageli mõne instrumendi abil etteantud rütmi järgi ehk biidi (''beat'') peale. Enamasti teevad räpile tausta [[DJ]]-d (''disc jockey''), kes mängivad mitut plaadimängijat kasutades mitmekesiseid rütme, kasutatakse ka rütmisüntesaatoreid, aga ka naturaalseid pille. Rütmitausta võib teha ka suuga, seda nimetatakse biitboksiks ('beatbox').

Kriminaalset kontingenti ja selle tegemisi fetišeerivalt kirjeldav räpp on [[gängstaräpp]], mida seostati selle algusaastatel eelkõige mustanahaliste jõukudega [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] linnades. Paljud räppijad suhtuvad tänapäevatänapäeval sellisesse temaatikasse irooniliselt.

Vabastiil on räppimine improviseerides – ilma sõnalist osa ettevalmistamatavarem ette valmistamata.

Sageli räpitakse koos. Levinud on räppimine järgemööda stroofide kaupa, kuid räpitakse ka samaaegselt, ntnäiteks räppides koos refrääne või siis toetades juhträppija esitust mõne fraasi rõhutamisega vms.

Esimeseks räppimist sisaldavaks ja helikandjal avaldatud looks peetakse ansabliansambli [[Monitor (ansambel)|Monitor]] lugu "Sind ainult kaupluses näen". Räppmuusika tunnustamine Eestis suurema avalikkuse poolt sai alguse [[Chalice]]'i (Jarek Kasar) esimese plaadiga "Ühendatud inimesed" aastal 2003, kuigi üheksakümnendate1990. aastate lõpus oli põrandaalune räpiliikumine täiesti olemas, toimusid kontserdid jne.

*[[Hip-hopHiphop]]