VK(b)P Eesti Osakondade Keskkomitee: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P kkk > kk
26. rida:
|veebileht =
}}
'''VK(b)P Eesti Osakondade Keskkomitee''' (''Центральный комитет эстонских секций РКП(б)'') oli 1918. aasta maikuusmais Nõukogude Venemaal moodustatud ja Venemaal asunud eesti kommunistlike [[organisatsioon]]ide juhtorgan.
 
1918. aasta [[20. veebruar]]il 1918 maabusid Mandri-Eestis [[Saksamaa Keisririik|Saksamaa Keisririigi]] väed ning Tallinnas ja Eestimaal bolševike mõjua all olevate Vene sõjavägede toel võimul olnud [[VSDT(b)P Eestimaa Komitee]] ja [[Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee]] otsustasid [[23. veebruar]]i evakueeruda koos Tallinnast lahkuva [[Balti laevastik]]uga läbi [[Soome]] [[Nõukogude Venemaa]]le (vt. [[Balti laevastiku Jääretk]]).
 
Pärast [[3. märts]]il [[1918]] [[Brest-Litovsk]]is Nõukogude Venemaa ja Keskriikide vahel allkirjastatud [[Brest-Litovski rahuleping]]ut saatsid Petrogradi koondunud Eesti nõukogude ja parteiorganid end laiali ning eesti kommunistid koondusid Venemaal [[Vene SFNV Rahvusasjade Rahvakomissariaat|Vene SFNV Rahvusasjade Rahvakomissariaadi]] Eesti sektsiooni ja piirkondlikesse VK(b)P
34. rida:
[[Pilt:Jaan Anvelt 1925.jpg|pisi|Jaan Anvelt]]
==Ajutise Keskkomitee moodustamine==
1918. aasta 26. märtsil 1918 moodustati aga Petrogradis eesti bolševike uue ajutise juhtorganina VK(b)P Eesti Osakondade Ajutine KeskkkomiteeKeskkomitee ning märtsis moodustati ka Petrogradis agitatsioonibüroo, kuhu kuulusid H. Pöögelmann, H. Suuder, J. Heintuk, [[Albert Tiimann]], A. Leetsmann, M. Laius ja J. Simson.
 
==Keskkomitee moodustamine==
[[19. mai]]l 1918. aastal moodustati [[Petrograd]]is aga alaline VK(b)P Eesti Osakondade Keskkomitee, mille koosseisu valiti teisejärgulised eesti kommunistid ([[Anna Leetsmann]], [[Daniel Plau]], R. Kook jt.), kuna enamik eesti kommuniste oli mobiliseeritud [[Vene kodusõda|Vene kodusõtta]].
 
===Keskkomitee tegevus===
43. rida:
 
===Juunikonverents===
13.-15–15. juunil 1918. aastal toimus Moskvas Venemaal asuvate eesti kommunistlike organisatsioonide esindajate konverents, kus osalesid [[Petrograd]]i, [[Moskva]], [[Kroonlinn]]a, [[Arhangelsk]]i, [[Vjatka]], [[Perm]]i, [[Sestroretsk]]i, [[Iževsk]]i, [[Samara]], [[Novonikolajevsk]]i, [[Omsk]]i, [[Oudova]] ja [[Jamburg]]i organisatsioonide esindajad.
 
Konverentsil valiti uus keskkomitee, mille koosseisu valiti: [[Jaan Anvelt]], [[Johannes Heintuk]], [[Jaan Sihver]], G. Vaino ja [[Rudolf Vakmann]].
 
Konverentsil võeti vastu ka [[15. juuni]]l 1918. aastal otsus moodustada Venemaale evakueerunud kommunistlikest väeosadest [[Punaarmee]] eesti väeosad ning väeosade formeerimise, õpetamise ja vastava poliitilise selgitustöö läbiviimiseks otsustati moodustada [[Eesti Kütiväe Sõjaväelaste Nõukogu]]. [[Eesti Kütipolkude Revolutsiooniline Sõjanõukogu|Eesti Kütipolkude Revolutsioonilise Sõjanõukogu]] esimeheks valiti [[Jaan Sihver]].
{{Vaata|Eesti kütiväed}}
===VK(b)P Eesti Osakondade Keskkomitee Moskva büroo===
VK(b)P Eesti Osakondade Keskkomitee aparaat asus alaliselt Petrogradis ning 1918. aasta oktoobri alguses moodustati Moskvas Keskkomitee Moskva büroo, et omada autoriteetset parteiorganit läbikäimiseks [[VK(b)P Keskkomitee]]ga ja VK(b)P KK juures tegutseva [[Okupeeritud Alade Kommunistlike Organisatsioonide Keskbüroo]]ga. Moskva büroosse kuulusid: Viktor Kingissepp, Hans Pöögelmann ja Max Trakmann.
 
===Oktoobrinõupidamine===
[[24. oktoober|24. oktoobril]] toimus Petrogradis eesti bolševike nõupidamine, millel osalesid: eesti osakondade keskkomitee poolt [[Aleksander Jea]], Jaan Sihver, Rudolf Vakmann, G. Vaino; keskkomitee Moskva bürood: [[Viktor Kingissepp]], [[Hans Pöögelmann]], [[Max Trakmann]] ning osalesid veel [[Artur Vallner]], [[Richard Vennikas]], [[Johannes Mägi]], [[Jaan Ikmelt]], [[Mihkel Koolmeister]], [[Anna Leetsmann]], [[August Koni]], M. Laius. Puudus vaid [[Jaan Anvelt]], kes viibis Idarindel suurtükiväeüksuse komandörina.
 
Nõupidamisel otsustati nõukogude võimu taaskehtestamise ettevalmistamiseks Eestis:
61. rida:
 
==Keskkomitee ja Eesti Vabadussõda==
1918. aasta [[15. november|15. novembril]] 1918 moodustas VK(b)P Eesti Osakondade Keskkomitee [[Eestimaa Ajutine Revolutsioonikomitee|Eestimaa Ajutise Revolutsioonikomitee]], mille ülesandeks oli ette valmistada ja koordineerida Eesti [[bolševikud|bolševike]] tegevust Nõukogude Venemaal vastavate [[maailmarevolutsioon]]i levikut ettevalmistvate ametkondadega, eesmärgiga Nõukogude vägede poolt läbiviidava [[interventsioon]]i tulemusena (taas)kehtestada iseseisvunud Eestis kommunistlik riigikord.
 
1918. aasta [[28. november|28. novembril]] 1918, pärast [[Punaarmee]] väeosade poolt Narva vallutamist kuulutati [[Eestimaa Ajutine Revolutsioonikomitee|Eestimaa Ajutise Revolutsioonikomitee]] ja VK(b)P Eesti Osakondade Keskkomitee ühiskoosolekul välja ''[[Eesti Töörahva Kommuun|Eesti Töörahwa Kommuuna]]'' (Eestimaa Nõukogude Vabariik) ning avaldati [[manifest]], mis kuulutas 1917. aastal Eestis [[oktoobrirevolutsioon]]i tulemusel kehtestatud ja [[Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)|Saksa keisririigi vägede okupatsiooni]] tulemusel kukutatud nõukogude võimu taastamisest Eestis.
 
==Keskkomitee likvideerimine==
1928. aastal toimus [[Leningrad]]is EKP KK laiendatud [[pleenum]], millel reorganiseeriti EKP juhtorganid ning loodi [[EKP KK Poliitbüroo]], mis juhendas EKP tegevust Eestis ja [[Kommunistlik Internatsionaal|Kommunistliku Internatsionaali]] [[Kommunistliku Internatsionaali Eesti sektsiooni bõroo|Eesti sektsiooni]] büroo ehk Leningradi Büroo, mis teostas sidepidamist Kominterniga ning kuhu kuulusid: [[Hans Saks]] (1928–), F.Kiiser (1928–), Johannes Reesen (1928–), [[Johannes Käspert]] (1928–), [[Rudolf Vakmann]] (1928–). Samal ajal likvideeriti ka [[ÜK(b)P KK]] aparaadi koosseisus rahvussektsioonid sh. ka Eesti sektsioon.
 
==VK(b)P EOK vs EKP KK==
1930-ndail. aastail kujunes VK(b)P Eesti Osakondade Keskkomitee ja 1920. aastal moodustatud formaalselt iseseisva [[Eestimaa Kommunistlik Partei|Eestimaa Kommunistliku Partei]] [[EKP Keskkomitee|Keskkomitee]] esindajate vahel välja võimuvõitlus, mis päädis 1937. aastal NSV Liidus toimunud poliitiliste repressioonide käigus nn [[fontannikute süüasi|fontannikute süüasjaga]] (vt. [[Eesti kommunistliku liikumise ajalugu#Eesti kommunistide saatus NSV Liidus]]).
==Viited==
{{viited}}