'''Fookus''' [[koonuselõiked|koonuselõigete]] (vt. artikli [[koonus]] alajaotustest) puhul on teatav kindel [[punkt]] [[koonus]]t lõikaval [[tasand]]il. See paikneb koonuselõike
joone kumeruse sees, joone sümmeetriateljel nii, et koonuselõigete joone iga punkt on [[võrdsus|võrdselt]] või [[võrdelisus|võrdeliselt]] samal kaugusel fookusest ja [[juhtsirge]]st. Kaugust fookusest nimetatakse ka fokaalkauguseks.[[Parabool]]i puhul on joone iga punktpunkti fookusestfookaalkaugus täpselt samal kauguselsama, kui selle punkti kaugus juhtsirgest. See tähendab, et parabooli [[ekstsentrilisus]] on 1. [[Ellips]]il on 2 fookust ja ellipsi ekstsentrilisus on [[arv]]ude 0 ja 1 vahel. Kui lugeda [[ringjoon]] ellipsi erijuhuks, siis ellipsi ekstsentrilisus saab olla 0 ja arvude 0 ja 1 vahel (väljaarvatud 1). Kuna ringjoone juhtsirge on lõpmatus kauguses ringjoonest ja paraboolil sama kaugel, kui joone fookusfokaalkaugus, siis ellipsi puhul on juhtsirge kaugus ellipsi joonest kusagil lõpmatuse ja parabooli juhtsirge kauguse vahepealses kauguses. Kui lugeda [[ringjoonRingjoon]] ellipsi erijuhukserijuhuna tähendab, siis onet ringjoone "fookused" on ühes ja samas punktis ehk ringjoone "fookus" on sama, mis ringjoone keskpunkt, sest ringjoone ekstsentrilisus on 0 (juhtsirge asub ringjoone suhtes [[lõpmatus]] kauguses). Kuna ringjoonel on lõpmatult palju sümmeetriatelgi, siis saab ringjoonel olla ka lõpmatult palju juhtsirgeid, mis kõik paiknevad ringjoone tasandil erinevate nurkade all lõpmatus kauguses. [[Hüperbool]]i fookused paiknevad selliselt, et joone iga punkti kaugus fookusest jagatud kaugusega juhtsirgest on suurem kui 1.
Näiteks fookuse kohta võib tuua taevakehade liikumise keskse punkti. (Vaata [[Kepleri seadused| Kepleri]] esimene seadus).
