Marburg: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Addbot (arutelu | kaastöö)
P Robot: muudetud 57 intervikilinki, mis on nüüd andmekogus Wikidata
PResümee puudub
22. rida:
== Ajalugu ==
 
Marburg tekkis Lahni jõe ületuskohale kohta, kus ristusid ida-lääne suunalineida–läänesuunaline [[Praha]]–[[Köln]]i kaubatee ja põhja–lõuna suunalinepõhja–lõunasuunaline kaubatee [[Läänemeri|Läänemere]] äärest [[Alpid]]esse. Asula oli kindlustatud ja seal koguti [[toll]]imaksu. [[9. sajand]]il rajati sinna kindlus, kus valitses [[Giso dünastia]]. Marburg sai linnaks aastal [[1140]], nagu nähtub leitud müntidest. Sel ajal läks linn Gisodelt [[Tüüringi maakrahv]]ide kätte, kelle residents oli [[Wartburg]]i linnuses [[Eisenach]]is.
 
Alates [[1264]]. aastast, kui Tüüringi maakrahviks sai [[Heinrich (Hesseni maakrahv)|Heinrich]], kes liidendas [[Hesseni maakrahvkond|Hessen]]i, kuni umbes 1540. aastani olid Marburg ja [[Kassel]] Tüüringi maakrahvkonna pealinnad. Pärast maakrahvkonna esimest jagamist oli Marburg [[Hessen-Marburg]]i maakrahvkonna pealinn [[1485]]–[[1500]] ja uuesti [[1567]]–[[1605]]. Hesseni peamine poliitiline vaenlane oli sel ajal [[Mainzi peapiiskop]], üks [[kuurvürst]]idest, kellega tihti maade pärast jageldi.
 
Seejärel kaotas Marburg poliitilise tähtsuse ning muutus lihtsalt provintsi- ja ülikoolilinnaks. [[Kolmekümneaastane sõda]] andis linnale ränga hoobi, tuues piirkonnale rohkem inimkaotusi kui kõik järgnevadjärgnenud sõjad, sealhulgas mõlemad maailmasõjad kokku. Piirkonna elanike arv vähenes üle 3 korra.
 
[[1527]]. aastal asutatud [[Marburgi ülikool]] on maailma vanim [[protestantism|protestantlik]] [[ülikool]]. See on üks viiest klassikalisest [[ülikoolilinnak]]ust Saksamaal (ülejänud on [[Freiburg]]is, [[Göttingen]]is, [[Heidelberg]]is ja [[Tübingen]]is).
 
Kuni [[18. sajand]]ini säilitas Marburg oma [[gooti stiil|gootiliku]] välisilme. SellalAjal, kuimil teisedteistes linnadlinnades uusi maju ehitasidehitati ja sellega linna nägu muutsidmuudeti, polnud Marburgis raha uute majade ehitamiseks raha. Kui [[romantism]] moevooluks sai, tõi see Marburgile kuulsust ja suurendas ülikooli populaarsust. Marburg sai nii-öelda saksa romantismi keskuseks. [[1820. aastad|1820. aastatel]] romantismivaimustus lahtus ja Marburgi tähtsus vähenes taas.
 
Marburgi lähedal töötasid [[vennad Grimmid]], kes korjasidkogusid linna ümbrusest muinaslugusid. Nii näiteks seisab [[Rapuntseli torn]] Marburgis, aga linna lähedal Schwalmi piirkonnas kuulus väikeste tüdrukute riietusse harilikult [[Punamütsike|punane mütsike]].
 
[[1866]]. aastal pärast [[Austria-Preisi sõda]] läks Hessen (ja Marburg koos sellega) [[Preisimaa kuningriik|Preisimaa]] koosseisu. Preisimaa muutis Marburgi provintsikeskuseks ja suurendas ka Marburgi ülikooli tähtsust. Ehkki linn oli tähtis administratiivneadministratiiv- ja hariduskeskus, puudus tööstus linnas peaaegu täielikult ja seetõttu oli linnavalitsus väga konservatiivne.
 
[[17. juuni]]l [[1934]] pidas Saksamaa asekantsler [[Franz von Papen]] Marburgi ülikoolis natsidevastase kõne, mida nimetatakse [[Marburgi kõne]]ks. See oli Saksamaal enne [[1945]]. aastat viimane avalik kõne natside vastu, kes olid võimule tõusnud 17 kuud varem ja seda von Papeni mõõdukal kaasabil. Karistuseks hukkasid natsid kaks nädalat hiljem [[Pikkade nugade öö]]l Papeni sekretäri [[Herbert von Bose]], advokaadi [[Edgar Julius Jung]]i ja nõuniku [[Erich Klausener]]i, keda peeti kõne autoriteks.
 
[[1942]] muudeti Marburg haiglalinnaks ning kõik linna haridus- ja valitsusasutused anti haiglate käsutusse. 1945. aasta kevadel oli linnas üle 20 tuhande000 patsiendi, peamiselt haavatud saksa sõdurid. Haiglalinna staatuse tõttu ei pommitatud Marburgi nii palju kui teisi Saksa linnu.
 
1945. aastal maeti Marburgi ümber Marburgi [[aukodanik]] [[Paul von Hindenburg]].