Pandivere kõrgustik: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Bot: Migrating 4 interwiki links, now provided by Wikidata on d:q1551237 (translate me) |
PResümee puudub |
||
1. rida:
'''Pandivere kõrgustik''' on [[kõrgustik]] ja [[maastikurajoon]] [[Põhja-Eesti]]s [[Viru lavamaa]], [[Alutaguse madalik]]u, [[Kesk-Eesti tasandik]]u ja [[Kõrvemaa]] vahel.
Pandivere [[kõrgustik]] on lausiku pinnamoega, erinedes seega selgelt Lõuna-Eesti kõrgustikest. Erinev on ka teke. Pandivere kõrgustiku alal oli kõrgustik juba enne [[Weichseli jäätumine|viimast jääaega]], samas kui [[Otepää kõrgustik|Otepää
Tekkelt on Pandivere kõrgustik sarnane [[Sakala kõrgustik|Sakala kõrgustikuga]]
Erinevalt lõunapoolsetest [[Eesti]] kõrgustikest on Pandivere kõrgustiku pinnakate õhuke
Kõrgustiku jalam asub merepinnast ligikaudu 80 meetri kõrgusel
Lõhelistest [[lubjakivi]]dest koosnevat [[Aluspõhi|aluspõhja]] katab õhuke (
Õhuke [[pinnakate]] ja lõheline aluspõhi teeb Pandiverest Eesti suurima sademevee [[infiltratsioon]]iga piirkonna. See tähendab seda, et sademetena maapinnale langenud vesi imbub kergelt maa sisse
Suur infiltratsioon ja ümbritsevast alast suurem keskmine kõrgus väljendub [[Põhjavesi|põhjavee]] väljakiildumises kõrgustiku ümbruses, mis teeb Pandivere ümbruse [[Allikas|allikate]] poolest rikkaimaks alaks Eestis. Samuti on Pandivere ümbruses palju soid, näiteks Endla soostik
Pandivere kõrgustikuga on tekke poolest seotud [[Vooremaa]] [[voor]]ed, mis asuvad kõrgustikust lõuna-kagu suunas. Voored on tekkinud jääkeelte vahele, mis ümber Pandivere aluspõhjalise kõrgustiku minnes kohtusid taas Vooremaa kohal, kuhjates endi vahele moreenikuhilaid, mida me tänapäeval nimetame [[voor]]teks
Pandivere kõrgustikul
Kõrgustiku lõunaosa on põhjaosast metsasem ja esineb ka enam rabasid, näiteks Emumäe jalamil asuv [[Peetla raba]].
Kõrgustiku põhjaosa läbivad
Lubjakivide maapinnalähedus on soodustanud [[karstumine|karstumist]], mis ei ole siiski nii tugev kui [[Harju maakond|Harjumaal]] asuval [[Kostivere karstiala]]l.
27. rida:
Peale ooside, mõhnade ja voorte esineb Pandivere kõrgustikul ka [[Sandurdelta|sandur-]] ja [[Glatsiofluviaalne delta|glatsiofluviaalseid deltasid]].
[[Kliima|Klimaatiliselt]] iseloomustab kõrgustikku paksem [[lumi]]kate ja selle pikem kestus. Pandivere kõrgustikul asub ainus kõrgustikul paiknev pikemat aega regulaarselt tegutsenud ilmajaam Eestis. [[Väike-Maarja]] ilmajaama absoluutne kõrgus on 120 meetrit üle merepinna. See on ka Eesti kõige madalama keskmise temperatuuriga koht, kus tegutseb Riigi Ilmateenistuse ilmajaam.
==Vaata ka==
|