Liikursuurtükk: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
+ materjal artiklist "Iseliikuv suurtükk"
3. rida:
[[Pilt:Archerside commons.jpg|thumb|Ratasveermikul lafett-liikursuurtükk Archer]]
'''Liikursuurtükk''' (laensõnana ka ''iseliikuv suurtükk'') on mootoriga kandesõiduki veermikule ehitatud lafetiga [[suurtükk]]. Tänapäeval nimetatakse liikursuurtükkideks üldjuhul [[suurtükivägi|suurtükiväe]] relvasüsteeme.
 
Tegu on väga mobiilsete masinatega, mis kasutavad liikumiseks kas ratas- või roomikveermikul baseeruvaid sõjamasinaid. Tulenevalt nende relvastuse eripärast kasutatakse neid tänapäeval üldjuhul kaudtuletoetuseks.
 
Minevikus kuulusid iseliikuvate suurtükkide klassifikatsiooni ka erinevad otsetule andmiseks mõeldud masinad nagu ründekahurid ja tankihävitajad. Tegu oli tugevalt soomustatud masinatega, mille ülesanded olid vastavalt jalaväele otsese tuletoetuse andmine ja vaenlase kindlustuste purustamine või siis tankitõrjes osalemine.
 
Tänapäevased liikursuurtükid võivad küll väliselt meenutada [[Tank|tanke]], kuid on üldjuhul kergemalt soomustatud, liiga kergelt, et kaitsta meeskonda otsetule eest kuid piisavalt hästi kaitsmaks neid [[šrapnell|šrapnelli]] ning kergerelvade tule eest. Tank on lisaks veel ette nähtud tegutsema eesliinil, ning on seetõttu korralikult soomustatud ning varustatud väga erinevate ülesannete täitmiseks. Üldjuhul on nii tankid kui liikursuurtükid, kaitseks vaenlase jalaväe vastu, relvastatud ka kuulipildujatega.
 
Suurim eelis iseliikuvatel suurtükkidel järelveetavate (tuntud ka välisuurtükkide nime all) ees on kiire lahinguvalmidusse saamine. Enne kui järelveetav suurtükk saab laskma hakata peab selle üles seadma ning enne uuesti liikuma hakkamist tagasi transpordiasendisse viima. Seejuures saab iseliikuv suurtükk lihtsalt peatuda valitud kohas ning peaaegu kohe ka tule avada ja positsioonilt lahkuda enne, kui vaenlane jõuab reageerida. See tuleb eriti kasuks tänapäevases mobiilses ja mittelineaarses sõjapidamises ning eriti rünnakul olles.
 
Järelveetavate suurtükkide suureks eeliseks on seevastu madalad tootmis- ning ülalpidamiskulud. Lisaks on need veel palju kergemad ja seetõttu on neid võimalik viia ja üles seada positsioonidele kuhu rasked iseliikuvad suurtükid ei pääse. Neil põhjustel on järelveetavad suurtükid seni paljude kaasaegsete armeede relvastuses.
 
== Liikursuurtükkide üldliigitus ==
21. rida ⟶ 31. rida:
 
== Liikursuurtükiväerelvade areng ==
=== 1. maailmasõdaEelkäijad ===
[[Pilt:Horse artillery rear.jpg|thumb|Elusuuruses mudel 1850 aastate Rootsi ratsasuurtükist koos meeskonnaga Rootsi Armee Muuseumist Stockholmis]]
[[pilt:British Gun Carrier Mark I - 60 pdr.jpg|right|thumb|Briti Gun Carrier Mark I (60 pdr).]]
17. sajandi alguses ilmusid [[Kolmekümneaastane sõda|Kolmekümneaastase sõja]] käigus sõjatandrile esimesed ratsaväe suurtükiüksused kus kogu või enamik patarei meeskonnast sõitis lahingusse hobustel. Nende meeskonnad oli välja õpetatud kiirelt hobustelt maha ronima, suurtüki üles seadma ning ratsaväele tuletoetust andma. Venemaa moodustas 18. sajandi alguses ratsaväe kõrvale esimesed säärased üksused, mis Seitsmeaastase sõja käigus tekitasid Preisimaa vägedele arvestatavaid kaotuseid. See inspireeris [[Frederick Suur|Frederick Suurt]] moodustama esimest püsivat ratsasuurtükiüksust aastal 1759. Napoleoni sõdade ajal olid need üksused olemas juba kõigis suuremates armeedes ja jäid kasutusele kuni 20. sajandi alguseni, kui tehnika areng need kasutuks muutis.
 
=== Esimene maailmasõda ===
[[piltPilt:British Gun Carrier Mark I - 60 pdr.jpg|right|thumb|Briti Gun Carrier Mark I (60 pdr).]]
[[Pilt:Bundesarchiv Bild 101I-154-1986-04, Russland, Sturmgeschütz III.jpg|thumb|Jalaväe toetuseks mõeldud saksa StuG III 2. maailmasõjas]]
[[Pilt:Bundesarchiv Bild 101I-219-0553A-15, Russland, bei Pokrowka, Panzerhaubitze 'Wespe'.jpg|pisi|Esimesi õnnestunud saksa kaudtule-liikursuurtükke 2. maailmasõjas - Wespe]]
33. rida ⟶ 47. rida:
Eesti Sõjaväel oli alates Vabadussõjast soomusautode juures kaks soomustatud veoautot "Puuk" ja "Sorts", mille kasti oli paigaldatud välisuurtükk.
 
=== 2.Maailmasõdade maailmasõdavaheline periood ===
Järgmise suurema läbimurdena võib käsitleda Briti Birch gun'i, mis koosnes tankilaadsest veermikust ning välisuurtükist, mida sai kasutada nii tavaliseks tuletoetuseks kui ka õhutõrjeks. Punaarmee tegi katsetusi erinevate tankidele ja autodele kinnitatud suurtükkidega kuid need ei jõudnud masstoodangusse. Ka Eesti Sõjaväel oli kaks soomustatud veoautot "Puuk" ja "Sorts", mille kasti oli paigaldatud välisuurtükk.
 
=== Teine maailmasõda ===
[[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] alguses liikus suurem osa suurtükiväest veel hobuste või vedukmasinate jõul.
 
54. rida ⟶ 71. rida:
 
[[Haubits|Liikurhaubitsatel]] on siiamaani täita tähtis osa paljudes moodsates armeedes.
 
== Miinipildujad ==
[[Pilt:Mortars Karlgeret Adam.jpg|pisi|''Karl-Gerät'' Kubinka tankimuuseumis Venemaal]]
Miinipildujad on paigutatud paljudele sõidukitele suitsukatte või lähikaitse eesmärgil kuid vähestel kuuluvad need põhirelvastuse hulka. Ajaloo jooksul on proovitud erinevate vahenditega luua head mobiilset miinipildujat, kuid vähesed on neist kasutusele jäänud. Vene armee kasutab näiteks [[2S4 Tulp]] 240 mm iseliikuvat rasket miinipildujat. Lisaks on Soome Patria ja Rootsi BAE Systems Hägglunds ühisprojektina valminud [[AMOS]], millel on 2 tagantlaetavat 120 mm automaatset miinipildujat. Iseliikuvate miinipildujate klassifikatsiooni alla kuuluvaks võib lugeda ka sakslaste Teise maailmasõja aegset 600 mm kaliibriga piiramismiinipildujat [[Karl-Gerät]]'it
 
== Raketid ==
[[Pilt:Army mlrs 1982 02.jpg|pisi|M270 MLRS]]
Tinglikult klassifitseeritakse iseliikuvateks suurtükkideks ka mobiilsed raketisüsteemid. Rakettide eeliseks suurtükkide ees on palju suurem laskeulatus ning vähem piiratud suurus (kaliiber). Seetõttu saab neis kasutada keerulisemaid lõhkepäid ning osalõhkekehade abil katta ka suurema ala ning hävitada mitu sihtmärki korraga. Tänapäeval kasutatakse paljusid iseliikuvaid raketipatareisid traditsioonilistes suurtükiväe rollides. Näiteks USA [[M270 MLRS]] (Multiple Launch Rocket System), mille laskekaugus, sõltuvalt lastavast raketist, on 32-70 km - kõige kaasaegsemate rakettidega kuni 150 km.
 
== Haubitsad ==
 
Iseliikuvatel [[Haubits|haubitsatel]] on siiamaani täita tähtis osa paljudes moodsates armeedes. Neil oli tähtis roll [[Külm sõda|Külma sõja]] aegsetes konfliktides ning ka hiljutistes lahesõdades.
 
Kaasaegsed liikursuurtükid on täis pakitud kaasaegset tehnikat ning rakendavad oma ülesannete täitmisel nii [[GPS|GPS-i]], ballistilisi arvuteid kui ka digitaalseid sidevahendeid. See võimaldab patareidel ka hajusa paiknemisega anda üheaegselt väga täpseid tulelööke samade sihtmärkide pihta.
See võimekus suurendab lisaks ka iseliikuvate suurtükipatareide ellujäämisvõimalusi kuna lihtsustab oluliselt vaenlase vastupatareide hävitamist ning vältimist. Lisaks võimaldab digitaalne sidepidamine tõhustada ka laskemoona transpordiga seonduvat logistilist poolt.
 
Tänapäeval suudab kaasaegne kuuest liikursuurtükist koosnev [[Patarei (sõjandus)|patarei]], lastes 43 kg mürske nelja lasuliste seeriatega, lennutada, suure täpsusega, vastase suunas tonni jagu laskemoona minutis.
 
Üks näide tänapäevast mobiilsete haubitsate suuremast tulejõust on 155 mm G6 haubitsa versioon G6-52, mis suudab lasta kiire seeriana kuni 6 [[Mürsk|mürsku]], mis tabavad sihtmärki peaaegu üheaegselt. See saavutatakse tänu erinevatele lennutrajektooridele ja automaatse laadimissüsteemi kiirusele. Näiteks kasutab analoogset süsteemi [[Bundeswehr|Bundeswehri]] [[Panzerhaubitze 2000]].
 
== Vaata ka ==
* [[Suurtükivägi]]
* [[Haubits]]
 
== Välislingid ==
*[http://www.achtungpanzer.com/marder-marten-series.htm Marderi seeria]<br />
*[http://www.achtungpanzer.com/sturmtiger-sturmpanzer-vi.htm Sturmtiger]<br />
*[http://www.military-today.com/artillery/pzh_2000.htm Panzerhaubitze 2000]<br />
*[http://www.military-today.com/artillery/m270_mlrs.htm M270 MLRS]<br />
 
{{Commonscat|Self-propelled artillery}}
 
[[Kategooria:Liikursuurtükid| ]]
[[Kategooria:Sõjatehnika]]