Erinevus lehekülje "Mimas (kuu)" redaktsioonide vahel

P
resümee puudub
P
'''Mimas''' ehk '''Saturn I''' on üks [[Saturn]]i [[planeedi kaaslane|kaaslastest]].
 
Selle avastas [[1789]]. aastal [[William Herschel]].<ref name="Herschel1790">W. Herschel. [http://rstl.royalsocietypublishing.org/content/80/1.1.full.pdf Account of the Discovery of a Sixth and Seventh Satellite of the Planet Saturn; With Remarks on the Construction of Its Ring, Its Atmosphere, Its Rotation on an Axis, and Its Spheroidical Figure]. – ''[[Philosophical Transactions of the Royal Society of London]]'', [[1790]], kd 80, lk 1–20.</ref> Nime sai ta [[vanakreeka mütoloogia]]st [[gigandid|gigant]] [[Mimas (gigant)|Mimas]]e, jumalanna [[Gaia]] poja järgi.
 
Mimase diameeter on 396 km. Ta on [[Päikesesüsteem]]i planeetide kaaslastest ruumalalt kahekümnes. Mimas on väikseim Päikesesüsteemi taevakeha, mis on oma [[gravitatsioon]]i toimel ümaraks muutunud. Mimase pindala on umbes 490 000 km², natuke väiksem kui [[Hispaania]] pindala.
 
Mimase väike keskmine [[tihedus]], 1,15 g/cm³, viitab sellele, et ta koosneb peamiselt [[jää]]st, kivimaterjali on vähe.
 
[[looded|Loodete]] mõjul on Mimase kuju muutunud pisut kanamuna taoliselt piklikuks ning ta pooluste suunalinepoolustesuunaline diameeter on umbes 10% suurem kui [[ekvaator|ekvatoriaalne]] diameeter. Mimase ellipsoidne kuju on selgemini märgatav kosmosesondi [[Cassini]] abil tehtud piltidel.
 
Kõige eripärasemaks moodustiseks Mimasel on suur [[impaktkraater]] läbimõõduga 130 kilomeetrit. Kraater on nimetatud Mimase avastaja, Herscheli järgi. Herscheli kraatri diameeter on peaaegu kolmandik Mimase enda diameetrist. Kraatri servad on umbes 5 km kõrged, mõnes kohas on kraater kuni 10 km sügav. Kraatri keskel asuva, peale kokkupõrget tekkinud mäe kõrguseks on 6 km. Kui võrrelda Mimast [[Maa]]ga ja jätta Herscheli kraatri diameetri ja Mimase diameetri vaheline suhe samaks ning teisendada see Maale, siis Maa peal oleks sellise kraatri läbimõõduksläbimõõt üle 4000 kilomeetri, ehk see oleks pindalalt suurem kui [[Austraalia]] manner. Kokkupõrge, mille tulemusel Herscheli kraater Mimasel tekkis, oli ilmselt nii tugev, et peaaegu purustas selle taevakeha.
Kraatri suhtes vastaspoolsel küljel võib Mimasel näha murranguid, mis võisid tekkida siis, kui kokkupõrkest tingitud lööklained liikusid läbi Mimase.
 
Mimase pind on tihedalt kaetud kraatritega, kuid ükski neist pole lähedaltki nii suur kui on Herscheli kraater. Kuigi Mimase pind on tihedalt täis kraatreid, ei ole need taevakehal ühtlaselt jaotunud. Enamik pinnast on kaetud kraatritega, mille diameetriksdiameeter on umbes 40 km, kuid lõunapooluse ümber ei leidu üldiselt kraatreid diameetriga üle 20 km.
 
Mimasel leidub üldiselt kolme tüüpi pinnastruktuure: 1) [[kraater|kraatrid]], 2) sügavad, piklikud ja järskude servadega alangud, 3) kraatrite ketid, ehk kraatrid, mis tekivad siis, kui meteoor tabab taevakeha väga madalalväikese nurga nurgalall, põrgates seal nagu lutsukivi.
 
==Viited==
123 375

muudatust