Mimas (kuu): erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
PResümee puudub |
||
37. rida:
'''Mimas''' ehk '''Saturn I''' on üks [[Saturn]]i [[planeedi kaaslane|kaaslastest]].
Selle avastas [[1789]]. aastal [[William Herschel]].<ref name="Herschel1790">W. Herschel. [http://rstl.royalsocietypublishing.org/content/80/1.1.full.pdf Account of the Discovery of a Sixth and Seventh Satellite of the Planet Saturn; With Remarks on the Construction of Its Ring, Its Atmosphere, Its Rotation on an Axis, and Its Spheroidical Figure]. – ''[[Philosophical Transactions of the Royal Society of London]]'', [[1790]], kd 80, lk 1–20.</ref> Nime sai ta [[vanakreeka
Mimase diameeter on 396 km. Ta on [[Päikesesüsteem]]i planeetide kaaslastest ruumalalt kahekümnes. Mimas on väikseim Päikesesüsteemi taevakeha,
Mimase väike keskmine [[tihedus]], 1,15 g/cm³, viitab sellele, et ta koosneb peamiselt [[jää]]st, kivimaterjali on vähe.
[[looded|Loodete]] mõjul on Mimase kuju muutunud pisut kanamuna taoliselt piklikuks ning ta
Kõige eripärasemaks moodustiseks Mimasel on suur [[impaktkraater]] läbimõõduga 130 kilomeetrit. Kraater on nimetatud Mimase avastaja, Herscheli järgi. Herscheli kraatri diameeter on peaaegu kolmandik Mimase enda diameetrist. Kraatri servad on umbes 5 km kõrged, mõnes kohas on kraater kuni 10 km sügav. Kraatri keskel asuva, peale kokkupõrget tekkinud mäe kõrguseks on 6 km. Kui võrrelda Mimast [[Maa]]ga
Kraatri suhtes vastaspoolsel küljel võib Mimasel näha murranguid, mis võisid tekkida siis, kui kokkupõrkest tingitud lööklained liikusid läbi Mimase.
Mimase pind on tihedalt kaetud kraatritega, kuid ükski neist pole lähedaltki nii suur kui on Herscheli kraater. Kuigi Mimase pind on tihedalt täis kraatreid, ei ole need taevakehal ühtlaselt jaotunud. Enamik pinnast on kaetud kraatritega, mille
Mimasel leidub üldiselt kolme tüüpi pinnastruktuure: 1) [[kraater|kraatrid]], 2) sügavad, piklikud ja järskude servadega alangud, 3) kraatrite ketid
==Viited==
|