Saarmas: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Eemaldatud muudatus 4102890, mille tegi 82.131.70.30 (arutelu) |
PResümee puudub |
||
41. rida:
[[Karvastik]] on karm, aluskarv aga erakordselt tihe ja pehme. Saarmale on jahti peetud just hinnalise karusnaha pärast. Karusnahamajanduses on saarmanahk kulumiskindluse etaloniks (vastab 100%-le) <ref name="Loomade elu"/>. Töötlemisel katkutakse karm pealiskarv välja ning järele jääb madal, tihe ja pehme pealiskarv.<ref name="Loomade elu"/>
Ühel ruutsentimeetril nahal võib saarmastel leida 0,25–1 miljon karva (võrdluseks: inimese peas on 100 000 karva). Karvkate katab saarmastel kogu keha, välja arvatud esijäsemete käelabad. Vee soojusjuhtivus on 27 korda suurem kui õhul. Kuna saarmastel puudub teistele imetajatele omane nahaalune rasvakiht, vajavad nad ellujäämiseks rohkem kaloreid ja ülitihedat karvkatet koos sinna soetud õhuga, mis töötab soojusisolatsioonina. Isegi suhteliselt külmas vees püüavad saarmad hoida kehatemperatuuri 38
====Karvkatte sugemine====
144. rida:
Esmaste hinnanguliste jälgede kohta looduses kirjutas [[Nikolai Laanetu]] oma artiklis „Südi saarmas“. Saarmale kõige sarnasem liik ''Mionictis'', meie alade põlisasukas, on siin elanud juba vara[[holotseen]]is, st pärast [[jääaeg]]a.{{lisa viide}}
*10
*1000 eKr Lõuna-[[Rootsi]]s Kiviku alade matmispaikadest on leitud [[kaljujoonis]]ed (petroglüüfid),
*400 eKr saarmad olid [[Pärsia]] aladel [[Zarathustra]] (Allikas: http://et.wikipedia.org/wiki/Zoroastrism) õpetuse kohaselt pühad loomad, keda ei olnud lubatud tappa
*75–79 pKr [[Plinius vanem]] (23–79 eKr, Rooma entsüklopedist) klassifitseeris saarmad [[kobras]]teks
| |||