Black Hills: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
Resümee puudub
11. rida:
Mäestikuala kogupindala on üle 13 000 km2, millest üle 5 000 km2 hõlmab [[riigimets]]. Puittaimedest domineerivad [[kanada kuusk]] ja [[kollane mänd]]. [[Fauna]]s on esindatud [[ameerika piison]], [[hirvlased]], [[harksarvik]], [[lumelammas]], [[puuma]], [[rohtlahaukur]], [[ameerika nugis]], [[orav]], [[põhja lendorav]], [[kuldkõht-marmot]]. Mäestikujõgedes elab [[forell]].
 
Enne eurooplastest uusasukate jõudmist asustasid mäestikupiirkonda [[lakotad|lakota]] hõimud, kes 18. sajandil olid sellelt alalt tõrjunud välja [[šaieenid]]. 1874. aastal leiti Black Hills mägedes [[kuld]]a, millele järgnenud [[kullapalavik]]u perioodil tekkis mitmeid kaevandusi ja kaevanduslinnu, sealhulgas [[Deadwood]], [[Lead]], [[Custer]], [[Keystone]]. Lead’is asuv [[Homestake kullakaevandus]] oli sulgemise ajal 2002. aastal läänepoolkera suurim ja sügavaim (2 438 m) [[kaevandus ]].<ref>[https://kaevandamine.wordpress.com/tag/sugavaim-kaevandus/ Kaevandamine. Sügavaim kaevandus]</ref>. Sellest maardlast[[maardla]]st kaevandati kogu tegevusaja vältel kokku umbes 1,25 miljonit kilogrammi kulda.
 
Tuntuim vaatamisväärsus on [[Mount Rushmore]] memoriaal kaljuseina raiutud [[Ameerika Ühendriikide president]]ide [[George Washington]]i, [[Thomas Jefferson]]i, [[Theodore Roosevelt]]i ja [[Abraham Lincoln]]i skulptuuridega. Memoriaali külastab aasta üle 2 miljoni [[turist]]i.