Vikipeedia

Seisuste kaotamise seadus: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
IFrank (arutelu | kaastöö)
6819 muudatust
Resümee puudub
Teisaldatud Vikitekstidesse 2008. aastal
1. rida:
{{Teisaldada Vikitekstidesse}}
{{vikinda}}
{{toimeta}}
'''Seisuste kaotamise seadus''', oli [[Eesti Asutav Kogu]] poolt 9. juunil 1920. aastal vastu võetud seadus<ref>[RT 1920, 129/130, 254.]</ref>, {{kas|millega kaotati [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigis]] vastu võetud "Закон о состояниях", millega [[Balti kubermangud]]e elanikud olid jaotatud nelja [[seisus]]esse: 1) [[aadel]], 2) [[vaimulik]]ud, 3) [[linnaelanikud]] ja 4) [[talupojad]].}}
 
==Seaduse tekst==
:I. Eesti demokraatlikus Vabariigis kaotatakse ära kõik seisused.
:II. Käesoleva seadusega kaotavad Eesti Vabariigis oma jõu kõik seadused ja määrused, mis sisaldavad seisuslikke õigusi, eesõigusi, kohustusi ja õiguste kitsendusi ehk üleüldse seisuslike iseäraldusi. Keelatud on igasuguste seisustest olenevate nimetuste, aunimede ja tiitlite ametlik tarvitamine.
 
:[[Läänemere kubermangude seaduste kogu]] II köide, [[Eestimaa talurahvaseadus|Eestimaa talurahva seadus]] 1856 aastast oma Rootsi soost talupoegade kohta käiva lisaga, [[Liivimaa talurahvaseadus|Liivimaa talurahva seadus]] [[1860]]. aastast ja [[1863]]. aasta 9. juuli seadus kaotavad oma maksvuse, [[1866]]. aasta 13. veebruari ja 1866. aasta 11. juuni seadused jäävad neis osades, mis pärastiste seaduste läbi ei ole tühjaks tehtud, ajutiseks maksma valla [[omavalitsus]]e asjaajamise alustena; Läänemere kubermangude seaduste kogu III köide jääb ainukeseks [[eraõigus]]e seaduseks: neis [[linn]]ades ja linnaosades, kus siiamaale maaseadus maksab, ja maalelavate kodanikkude kohta ― vastavad maaseadused; linnades elavate kodanikkude kohta ― vastavad linnaseadused; endiste [[Peterburi kubermang|Peterburi]] ja [[Pihkva kubermang]]ude osades aga Vene riigi Seaduste kogu X k. I jagu.
 
:III. Seisuslikkude asutuste ja varanduste likvideerimine sünnib järgmiste määruste järele:
 
:§ 1. Endiste seisuslikkude [[vallakogukond]]ade liikuvad ja liikumata varandused lähevad vastavate seisuseta valdade omanduseks.
 
:§ 2. Kõik rüütelkondade ja nende seisuslike asutuste [[vallasvara|vallas-]] ja [[kinnisvara]]d tunnustatakse riigi omanduseks, välja arvatud [[Kuressaare linnus|Kuressaare loss]], selle kõrvalhooned ja maa-ala, millised tunnustatakse [[Kuressaare]] linna omanduseks<ref>RT 1933, 94, 683</ref>.
 
:§ 3. Eelmises § tähendatud varandused, samuti need varandused, mis olid rüütelkondade asutuste valitsemisel, võetakse Vabariigi Valitsuse valdamisele või valitsemisele järgmiste ministeeriumide kaudu:
 
::a) kõik väljaspool linnade piire seisvad maatükid, milledel põllumajanduslik iseloom, võetakse ühes nende päralduste ja inventaariga [[Põllutööministeerium]]i alla;
 
::b) kõik heategevad ja hoolekande asutused, ühes nende liikuva ja liikumata varandusega, samuti kõik rüütelkondade valitsemisel olevad sihtvarandused (Stiftungen) ― [[Sotsiaalministeerium]]i alla;
 
::d) rüütelkondade poolt ülevalpeetavad koolid, muuseumid ja raamatukogud kõigi hoonete, sisseseade ja nende päralt olevate varandustega ― [[Haridusministeerium]]i alla;
 
::e) rüütelkondade vaestelastekohtud, nende asjaajamine, arhiivid ja kõik, mis nende kohtutega ühenduses, kui ka sihtvarandused, mis senini maksvate seaduste ehk sellekohaste põhikirjade järele mõisnikkude vaestelaste kohtute valve all seisid ― [[Kohtuministeerium]]i alla;
 
::g) kõik muud rüütelkondade liikuvad ja liikumata varandused, ükskõik missugused ja mil kujul, samuti need varandused, mis olid rüütelkondade asutuste valitsemisel ― [[Siseministeerium]]i alla.
 
:Märkus. Paragrahvis 2 nimetatud Saaremaa Rüütelkonna kui ka rüütelkonna valitsemisel olnud varade valitsemine, arvatud välja Kuressaare loss, selle kõrvalhooned ja maa-ala ning käesoleva paragrahvi punktides a ja e ettenähtud varad, antakse üle Saare maakonnale. Põllutööministeeriumi alla võetud (punkt a) varade ja endiste Saaremaa Rüütelkonna mõisate kasutamisest kui ka likvideerimisest saadud sissetulekuist antakse 65% Saare maakonnale põllumajanduse edendamise otstarbeks ja 10% Kuressaare linnale Kuressaare lossi korrashoiu kapitaliks.
 
:[[Saaremaa rüütelkond|Saaremaa Rüütelkonna]] mõisatest planeerimisel eriotstarveteks eraldatud krundid, samuti ka seni planeerimise korras kruntimata maatükid, mis antud välja eriotstarveteks või mida kasutatakse maaomavalitsuse poolt omadeks tarveteks, tunnustatakse maakonna omanduseks ühes neil asuvate hoonetega<ref>Märkus ― RT 1933, 94, 683. (RT 1938, 37, 332 VII.)</ref>.
 
:§ 4. Kõik endiste linna-maksukogukondade liikuvad ja liikumata varandused, nende seas ka arhiivid, igasugused kirjad ja raamatukogud lähevad vastavate linnaomavalitsuste omanduseks. Nimetatud asutuste valitsemisel olevad varandused aga vastavate linnaomavalitsuste valitsemisele.
 
:§ 5. [[Gild]]ede liikuvad ja liikumata varandused ühes arhiivide, kirjade ja raamatukogudega, samuti ka nende valitsemisel olevad varandused ja nende poolt ülevalpeetavad asutused võetakse Vabariigi valitsemisele Sotsiaalministeeriumi kaudu, kes ajaviitmata on kohustatud ette panema seadusandlikule võimule seaduse eelnõu ülevõetud varanduste edaspidise saatuse kohta. Linnade omavalitsuste poolt gildede valitsemise alla antud varandused antakse linnadele tagasi<ref>(RT 1938, 37, 332 VII.)</ref>.
 
:§ 6. Vaimuliku seisuse seisuslikud varandused lähevad üle vastavate koguduste või nende keskasutuste omanduseks.
 
::Tähendus 1: Kõik regulatiivi maksud kirikuõpetajate ja kirikuteenijate kasuks ja kõik sunduslikud maksud ja orjused koguduste ja kirikute heaks kaotatakse ära.
 
::Tähendus 2: Endiste koguduste päralt olevad kihelkonna- ja abikoolide hooned ühes kooli inventaariga lähevad vastavate maakonna-omavalitsuste omanduseks.
 
:§ 7. Kõik asutused ja isikud, kelle käes ükskõik missugusel alusel on olemas §§ 1―6 ülesloetud seisuste ja nende asutuste varandusi, peavad need varandused üles- ja üleandma vastavatele ministeeriumidele, linna- või vallavalitsustele nende poolt väljakuulutatud tähtaegadel. Selle kohustuse mittetäitjad võetakse seaduslikule vastutusele sellekohaste kriminaalseaduste põhjal.
==Viited==
{{viited}}
 
== Kirjandus ==
*Gildede varandus jagamisele. [[Kaja (ajaleht)|Kaja]], 8. veebruar 1929, nr. 33, lk. 9.
 
== Välislingid ==
*[https://et.wikisource.org/wiki/Seisuste_kaotamise_seadus Seisuste kaotamise seadus Vikitekstides]
 
[[Kategooria:Eesti seadused]]
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Seisuste_kaotamise_seadus"