|
*Kuulipildujakomando, staabikapten Univer
*Töörood, ülem [[staabikapten]] August Tõnisoff.
[[5. märts]]il 1918. aastal saadeti polk Tallinnas, [[Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)|saksa okupatsioon]]ivõimude korraldusel laiali.
==3. polgu moodustamine==
===Üksik Tallinna Eesti pataljon===
Üksuse moodustamise ajal [[eesti rahvusväeosad]]e moodustamise algetapis ajavahemikul 26. september ([[ukj]] 9. oktoober) – 9. (ukj 22.) oktoober 1917. aastal kandis väeosa ''Üksiku Tallinna Eesti pataljon''i nimetustnime.
===2. Eesti polgu üksikpataljon===
9. ([[ukj]] 22.) oktoober – 16. (ukj 29.) oktoober 1917. aastal, kandis üksus nimetustnime 2. Eesti polgu üksikpataljon.
Pataljon luges oma asutamispäevaks 6/[[19. oktoober|19. oktoobrit]] [[1917]], mil [[Peeter Suure Merekindlus|Tallinna merekindluste]] komandant kontradmiral [[Pjotr Leskov]] andis päevakäsu nr. 50:
===Üksik Tallinna Eesti polk===
Ajavahemikul 16. (29.) oktoober – 13. (26.) detsember 1917. aastal, kandis üksus nimetustnime ''Üksik Tallinna Eesti polk'' ning allus Tallinna piirkonnas asuva [[Peeter Suure Merekindlus]]e maavägedele, erinevalt moodustatud [[1. Eesti polk|1.]] ja [[2. Eesti polk|2. Eesti polgust]], mis allusid Vene Põhajarinde [[118. jalaväediviis]]ile. Polgu moodustamisel oli polgu koosseisu kuuluvate sõjaväelaste baasiks samusti tagavaraväeosad ja [[Eesti Tagavara Jalaväepataljon]]i 1. marsirood kapten [[Aleksander Hagen]]i juhtimisel.
[[5. märts]]il 1918. aastal saadeti polk Tallinnas, [[Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)|saksa okupatsioon]]ivõimude korraldusel laiali.
===3. Eesti jalaväepolk ===
1918. aasta novembris moodustati [[Eesti Ajutine Valitsus|Eesti Ajutise Valitsuse]] poolt endise 1. Eesti jalaväediviisi baasil Eesti rahvavägi. 21. novembril nimetati rahvaväe tuumikuks olev 1. Eesti jalaväediviis -– [[1. Diviis]]iks, mille koosseisu kuulusid kõik rahvaväe sõjaväeosad, sealhulgas uuesti Võrus formeeritav 3. polk.
Polgu staap asus [[Võru]]s, [[Kreutzwaldi tänav]] 30 (tolleaegse nimetuseganimega Riia uulits), polgu formeerimine ja relvastamnerelvastamine toimus Saksa 388. jalaväerügemendi ja saksa sõdurite ''Soldatenraat''i vastutegevuse olukorras.
Ajavahemikul 13. (26.) detsember 1917. aasta – 5. aprill 1918. aasta kandis väeosa 3. Eesti jalaväepolgu nimetustnime. 1918. aastal ajavahemikulAjavahemikul [[30. november]] – [[17. detsember]], 1918 kandis väeosa nimetustnime '''3. (Eesti) Rahvaväe polk''' ja asukoha tõttu ka 21. novembrist – 30. novembrini 1918. aastal '''(3.) Võru Eesti polgu''' nimetustnime, väeosa nimetati 17. detsembril 1918. aastal '''3. Eesti jalaväe polguks''', lühidalt 3. jalaväepolguks ning kandis seda nimetustnime kogu [[Eesti Vabadussõda|Vabadussõja]] jooksul kuni [[10. mai]]ni 1920. aastal.
== Seotud arhivaale Eesti Riigiarhiivis ==
| 