Grigori Kulik: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
PResümee puudub |
||
14. rida:
| Autasud =
}}
'''Grigori Ivanovitš Kulik''' ([[9. november]] [[1890]] – [[24. august]] [[1950]]) oli NSV Liidu sõjaväelane, [[NSV Liidu marssal]] (
==Elulugu==
29. rida:
1918. aasta juunis, kui 5. Ukraina armee lähenes Tsaritsõnile, siis organiseeris Kulik koos [[Jossif Stalin]]i ja [[Kliment Vorošilov]]iga viimase kaitsmise. Kulik etendas suurtükiväeülemana neis lahingutes olulist rolli, ta purutas kindral Denissovi väed.<ref name="MJP_362"/>
1919. aasta märtsis täitis Kulik Harkivi linna garnisoniülema kohuseid ning oli kubermangu sõjakomissar. Sama aasta
1920. aasta juunis määrati Kulik 1. ratsaarmee suurtükiväeülemaks, kus ta võttis osa Denikini, valgepoolakate ja Wrangeli armeede purustamisest. 1921. aastal oli ta Põhja-Kaukaasia sõjaväeringkonna suurtükiväeülem, kus väekoondise komandöri ja troika esimehena võttis osa ülestõusu maha surumisest Doni ääres 1921 ja 1922.<ref name="MJP_363"/>
49. rida:
Kohtu otsusega võeti Kulikult autasud ja aunimetused, marssali auaste, [[ÜK(b)P Keskkomitee Poliitbüroo]] otsustas ta "rindel süstemaatilise purjutamise ja kõlvatu elu elamise eest" heita välja ÜK(b)P Keskkomitee liikmete hulgast ning võtta maha NSV Liidu kaitse rahvakomissari asetäitja ametikohalt.<ref name="MJP_275"/>
1942. aasta märtsis, kuu aega pärast kõikidelt ametikohtadelt mahavõtmist, anti Kulikule [[kindralmajor]]i auaste. Rindele määrati ta alles aga 1943. aasta aprillis, mil hakkas juhtima 4. kaardiväearmeed. Kulik ülendati seejuures ka [[kindralleitnandiks]]. Sellelt positsioonilt võeti ta maha oktoobris 1943. Järgmise aasta jaanuaris pandi ta Vägede Formeerimise ja Komplekteerimise Peavalitsuse ülema asetäitjaks. 12. aprillil 1945 võeti ta sellelt kohalt "tegevusetuse eest" maha ning degradeeriti kindralmajoriks.<ref name="MJP_339"/>
27. aprillil 1945 heideti Kulik NLKP-st välja "kui moraalselt ja poliitiliselt laostunu". Ta määrati [[Volga sõjaväeringkonna]] juhataja asetäitjaks ning juulis 1945 sõitis ta uude teenistuskohta [[Samara|Kuibõšev]]i.<ref name="MJP_351-357"/>
| |||