Erinevus lehekülje "Sadestamine (keemia)" redaktsioonide vahel

P
resümee puudub
P
Sademe moodustumine tuleneb aine [[lahustuvus]]est, mida mõjutavad ka [[temperatuur]] ja [[rõhk]]. Sadenemine saab toimuda, kui aine [[kontsentratsioon]] [[lahus]]es ületab lahustuvuse. Kiiresti toimub see [[üleküllastunud lahus]]est.
 
Sadestamisel lisatakse lahusele [[gaas]]ilist, [[vedelik|vedelat]] või [[tahkis|tahket]] [[reaktiiv]]i - sadestit, mis moodustab eraldatava komponendiga/komponentidega raskesti lahustuva ühendi. Sadestusmeetodit kasutatakse [[analüütiline keemia|keemilise mahtanalüüsi]] meetodina ja ainete [[lahutusmeetodid|lahutamiseks]]. Sadenemise saab esile kutsuda ka nn. antisolvendi lisamisega (see on [[solvent]], milles reaktsiooniprodukt on lahustumatu, näiteks [[etanool]]i lisamine vesilahusele) lisamisega.
 
Klassikaline '''sadestusreaktsioon''' on [[hõbekloriid|AgCl]] sademe (s = ''solid'' = tahke) teke [[hõbenitraat|AgNO<sub>3</sub>]] vesilahusele [[kaaliumkloriid|KCl]] lisamisel (aq = ''aqueous solution'' = vesilahuses):
123 088

muudatust