|
'''Lahutusvõime''' tähendusi teaduse ja tehnika eri valdkondades:
'''Lahutusvõime''' ehk '''eraldusvõime''' (ka ''resolutsioon'') on [[Kuvar|kuvaseadmete]] omadus, mis näitab, mitut [[Piksel|pikslit]] seade on võimeline kuvama, st mitmeks punktiks pilt lahutatakse, et seda inimese [[silm]]ale sobivalt kuvada. Mida suurem on kuvari lahutusvõime, seda üksikasjalikum ja teravam on kuvatav pilt, kui pildipunkti suurus on piisavalt väike ja kuva vaadatakse õigelt kauguselt.
* [[füüsika]]s – füüsikariista võime eristada ajas või ruumis eraldi paiknevaid või omaduste poolest lähedasi elemente;
* optikaseadmetel – [[objektiiv]]il, [[optiline tajur|optilisel tajuril]] (fotosensoril), optikariistal (mikroskoobil, teleskoobil, spektroskoobil) võime tekitada lähedastest objektidest eristatavaid kujutisi;<ref> Lahutusvõime – Eesti Entsüklopeedia, 5. kd. 1990 </ref>
* [[elektrotehnika]]s – lülitamisaparaadi (nt kaitselüliti) suurim vool kontaktide avanemise hetkel;
* elektrimõõtetehnikas – vähim mõõdetava suuruse muutus, mis tekitab mõõteriista näidu muutuse ühe ühiku võrra; <ref> Lahutusvõime – Elektroenergeetika sõnastik. 2005 </ref>
==Viited==
==Väljendusviisid==
{{Viited}}
Lahutusvõimet väljendatakse [[ekraan]]i pikslimassiivi laiuse ja kõrguse korrutisena. Näiteks 1024×768 tähistab lahutusvõimet, kus ekraani laius on 1024 pikslit lai ja kõrgus on 768 pikslit.
Lahutusvõimet on võimalik väljendada ka pikslimassiivi pindalana ehk pikslite summana ekraanil. Näiteks lahutusvõime 1024×768 puhul on ekraanil 786 432 pikslit ehk umbes 0,79 megapikslit (Mpx). Sellist kirjeldusviisi kasutatakse nt [[digifotoaparaat]]ide puhul. See väljendusviis ei kajasta küll pildi kõrguse ja laiuse suhet, kuid seda kasutatakse siiski lahutusvõime kirjeldamiseks. Sedasi on lihtne teadvustada, kui kiiresti kasvab pikslite arv, kui liikuda aina suuremate lahutusvõimega [[standard]]ite poole. Näiteks lahutusvõimel [[Kõrglahutusega televisioon|1920×1080]] kuvatakse juba 2,07 Mpx.
==Vaata ka==
==Standardsed lahutusvõimed==
*[[Eraldusvõime]]
Laiatarbekuvarite lahutusvõime sõltub sellest, millisele standardile vastavalt see kuvar on valmistatud. Allolevas tabelis on välja toodud olemasolevad standardid ja nendega seotud lahutusvõimed.<ref>Scott Mueller. Upgrading and Repairing PCs, 20th Edition, 2011</ref>
[[Kategooria:Optika]]
[[Pilt:Vector Video Standards5.svg|pisi|500px|Standardsed lahutusvõimed. Värv tähistab laiuse ja kõrguse suhet.]]
[[Kategooria:Elektrotehnika]]
{| class="wikitable sortable"
|-
! Tunnus !! Laius × kõrgus !! Megapiksleid !! Pildisuhe
|-
| CGA || 320×200 || 0,06 || 4:3
|-
| EGA || 640×350 || 0,22 || 4:3
|-
| VGA || 640×480 || 0,31 || 4:3
|-
| WVGA || 854×480 || 0,41 || 16:9
|-
| SVGA || 800×600 || 0,48 || 4:3
|-
| XGA || 1024×768 || 0,79 || 4:3
|-
| HD 720 || 1280×720 || 0,92 || 16:9
|-
| WXGA* || 1280×768 || 0,98 || 5:3
|-
| XGA+ || 1152×864 || 1,00 || 4:3
|-
| WXGA* || 1280×800 || 1,02 || 16:10
|-
| WXGA* || 1366×768 || 1,05 || 16:9
|-
| WEXGA || 1280×854 || 1,09 || 3:2
|-
| QVGA || 1280×960 || 1,23 || 4:3
|-
| WXGA+ || 1440×900 || 1,30 || 16:10
|-
| SXGA || 1280×1024 || 1,31 || 5:4
|-
| SXGA+ || 1400×1050 || 1,47 || 4:3
|-
| WSXGA- || 1600×900 || 1,44 || 16:9
|-
| WSXGA || 1600×1024 || 1,64 || 25:16
|-
| WSXGA+ || 1680×1050 || 1,76 || 16:10
|-
| UXGA || 1600×1200 || 1,92 || 4:3
|-
| HD 1080 || 1920×1080 || 2,07 || 16:9
|-
| WUXGA || 1920×1200 || 2,30 || 16:10
|-
| QXGA || 2048×1536 || 3,15 || 4:3
|-
| WQXGA || 2560×1600 || 4,10 || 16:10
|-
| QSXGA || 2560×2048 || 5,24 || 5:4
|-
| WQSXGA || 3200×2048 || 6,55 || 25:16
|-
| QUXGA || 3200×2400|| 7,68 || 4:3
|-
| WQUXGA || 3840×2400 || 9,22 || 16:10
|-
| HXGA || 4096×3072 || 12,58 || 4:3
|-
| WHXGA || 5120×3200 || 16,38 || 16:10
|-
| HSXGA || 5120×4096 || 20,97 || 5:4
|-
| WHSXGA || 6400×4096 || 26,21 || 25:16
|-
| HUXGA || 6400×4800 || 30,72 || 4:3
|-
| WHUXGA || 7680×4800 || 36,86 || 16:10
|}
<sub>*WXGA tähistusega on mitu väikeste erinevustega standardit</sub>
===Levinud lahutused===
Suuremate kuvarite hinnalangusega on läinud kasutajad aegapidi üle aina suurematele lahutustele. Sajandi algusega on kasutusele võetud aina suuremaid 5:4 pildisuhtega lahutusi, viimasel ajal on eriti kasvanud 1280×1024 lahutuse populaarsus. Viimaste aastate jooksul on jõudsasti kasvanud ka laiekraanlahutustega kasutajaskond ning kõrglahutuses videote populaarsus soodustab ka kõrgemate lahutuste populariseerimist tulevikus (1920×1080).
2011. aasta esimesel poolel olid levinud lahutused järgmised:<ref>[http://gs.statcounter.com/#resolution-ww-yearly-2011-2011-bar "StatCounter, 2011a. enimkasutatud lahutused"]</ref>
{| class="wikitable sortable"
|-
! Laius × kõrgus !! %
|-
| 1024×768 || 23,05
|-
| 1280×800 || 15,09
|-
| 1366×768 || 14,8
|-
| 1280×1024 || 8,24
|-
| 1440×900 || 7,06
|-
| 1680×1050 || 3,87
|-
| 1920×1080 || 3,59
|-
| 1600×900 || 3
|-
| 1360×768 || 2,41
|-
| 1024×600 || 2,27
|-
| 1152×864 || 1,95
|-
| 1280×768 || 1,8
|-
| 1280×720 || 1,59
|-
| 800×600 || 1,47
|-
| 1920×1200 || 1,09
|-
| 1280×960 || 0,87
|-
| 768×1024 || 0,74
|-
| 1093×614 || 0,52
|-
| 1024×640 || 0,3
|-
| 1152×720 || 0,27
|-
| Muu || 6,02
|}
==Fikseeritud ja mittefikseeritud pikslimassiividega kuvarid==
[[Elektronkiiretoru|CRT-kuvarid]], erinevalt [[Vedelkristallkuvar|LCD]]- ja [[Plasmakuvar|plasmakuvaritest]], võivad oma füüsiliste pikslite arvu muuta [[Elektronkiiretoru#Hälvitussüsteemid|hälvitussüsteemi]] kasutades. Teistel laiatarbekuvaritel on fikseeritud pikslimassiivid, mis tähendab, et seadmel on üks kindel lahutusvõime ning tarkvaraliselt lahutust muutes füüsiliste pikslite arv ei muutu. Selle asemel töödeldakse pilti sedasi, et see ekraanile täpselt ära mahuks. Näiteks saates LCD-kuvarile lahutusvõimega 1920×1080 videosignaali lahutusega 1600×900, jääb kuvari lahutuseks siiski 1920×1080. Pildi lahutust tõstetakse sedasi, et see hõlmaks kõiki piksleid ekraanil. Tähele tuleb panna seda, et pildi lahutust tõstes pildi detailsus ei muutu. Seetõttu on algsest lahutusvõimest madalamal lahutusel kuvatav LCD-kuvari pilt märgatavalt hägusem CRT-kuvaril kuvatavast.
==Lahutusvõime kui pikslitihedus==
Vahel mõeldakse lahutusvõime all ka pikslitihedust. Pikslitihedus näitab, kui palju piksleid on ekraanil ühe pikkusühiku kohta. Tüüpiliselt on pikslitiheduse ühikuks ppi (pikslit tolli kohta) või ppcm (pikslit sentimeetri kohta). Tähelepanu tuleb pöörata sellele, et pikslitihedust mõõdetakse pikkusühiku kohta, mitte pindalaühiku kohta. See tuleneb sellest, et horisontaalne pikslitihedus võib erineda vertikaalsest pikslitihedusest. Selline erinevus esineb tüüpiliselt 4:3 pildisuhtega CRT kuvaritel, mille maksimaalseks lahutusvõimeks on 1280×1024 – seega pildisuhe hoopis 5:4.
==Pildisuhe==
2003. aastani toodeti enamik arvutikuvareid 4:3 pildisuhtega, mõned ka 5:4 pildisuhtega. Aastatel 2003–2006 hakkasid tasapisi turuosa hõivama 16:9 ja 16:10 pildisuhted, mis esialgu leidsid rohkem kasutust sülearvutiekraanides, hiljem ka eraldiseisvates arvutikuvarites. Põhjus, miks viimased populaarsust koguma on hakanud, on selles, et lisaks laiekraanil filmide vaatamisele ja arvutimängude mängimisele saab ekraanil kõrvuti kuvada kaks A4 formaadis lehekülge. Samuti mahub suurte [[CAD]] joonistega tegeledes kõrvale ka menüüriba, mis lihtsustab töö tegemist. 2008. aastal oli kõige levinum pildiformaat müüdavatel LCD-kuvaritel 16:10 ja sülearvutitel 16:9.<ref>[http://www.millertech.com/Technical_Specs.htm Computer Display Standards]</ref>
== Vaata ka ==
* [[Kuvasuhe]]
* [[Võrkkest|Silma võrkkest]]
* [[Nitt]] – 1 nitt = 1 [[Kandela|cd]]/m<sup>2</sup>
== Viited ==
{{viited}}
== Välislingid ==
* [http://en.wikipedia.org/wiki/4K_resolution 4K resolution]
* [http://en.wikipedia.org/wiki/8K_Video_Format 8K Video Format]
* [http://en.wikipedia.org/wiki/Ultra_High_Definition_Television Ultra High Definition Television], 4320p
* [http://prometheus.med.utah.edu/~bwjones/2010/06/apple-retina-display/ Retinal neuroscientist Bryan Jones blog: Apple Retina Display]
[[Kategooria:Graafikariistvara]]
[[Kategooria:Televisioonitehnika]]
| 