Murdmaasuusatamine: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Eemaldatud mall Link GA; keelelinkide äramärkimine nüüd Vikiandmetes |
Resümee puudub |
||
1. rida:
''{{ToimetaAeg|kuu=november|aasta=2008}}
[[Pilt:Rotchev-veerpalu-2006.jpg|pisi|2006. aasta FIS maailmakarikasarja Otepää etapp, meeste 15km klassikastiilis]]
'''Murdmaasuusatamine''' on spordiala, milles võisteldakse [[suusatamine|suusatamises]] vahelduvate pinnavormidega maastikul.
21. rida:
Kuni [[1980. aastad|1980.]] aastateni tunti ainult klassikalist sõiduviisi. Üks esimesi, kes hakkas kasutama uisusammu, oli ameeriklane [[Bill Koch]] [[1980. aastad|1980.]] aastate alguses. Umbes samal ajal hakkas pooluisusammu kasutama ka soomlane Pauli Siitonen. Eraldi sõiduviisina sai uisusamm eluõiguse MM-l [[1987]] ja taliolümpiamängudel [[1988]]. See tähendab, et osa distantse sõidetakse klassikalises, osa vabatehnikas. Teatesuusatamises näiteks sõidetakse kaks esimest etappi klassikalises ja kaks viimast vabatehnikas.
[[Eesti]]s hakati sportlikku suusatamist laialdasemalt harrastama alles pärast [[Esimene maailmasõda|Esimest maailmasõda]]. Esimesed Eesti meistrivõistlused peeti [[1921]] [[Tartu]]s [[Emajõgi|Emajõe]] jääl, distants oli 25 km. [[1923]] selgitati [[Viljandi järv]]el 3 km distantsil esimene Eesti meister naissuusatajate hulgas. Murdmaal hakati meistrivõistlusi korraldama [[1929]]. [
Esimese suusatajana Eestist osales taliolümpiamängudel [[Vello Kaaristo]] (Vassili Krassikov) 1936, kes tuli 18 km distantsil 30. ja suusamaratonis 23. kohale.
45. rida:
{{Olümpia spordialad}}
[[Kategooria:Murdmaasuusatamine| ]]''
| |||