Erinevus lehekülje "Eritakistus" redaktsioonide vahel

Eemaldatud 5 baiti ,  6 aasta eest
P
resümee puudub
P
Aine (materjali) eritakistust defineeritakse ühikulise pikkuse ja ristlõike pindalaga keha elektritakistusena. [[SI]] pikkuse ühik on meeter (m), pindala ühik ruutmeeter (m<sup>2</sup>) ja takistuse ühik [[oom]] (Ω). Seega on aine eritakistus 1 m pikkuse ja 1 m<sup>2</sup> suuruse ristlõike pindalaga keha takistus oomides. Selle määratluse kohaselt saame ühikuks Ω&nbsp;•&nbsp;m<sup>2</sup>/m ehk (pärast [[murru taandamine|taandamist]]) Ω•m, s.o oom-meeter.
 
Metallide korral kasutatakse sageli eritakistuse ühikut Ω&nbsp;•&nbsp;mm<sup>2</sup>/m, kusjuures 1 Ω&nbsp;•&nbsp;mm<sup>2</sup>/m = 1•10<sup>‒6</sup> Ω•m = 1 µΩ•m. Materjali eritakistus võrdub siis sellest materjalist 1 m pikkuse ja 1 mm<sup>2</sup> ristlõikega juhtme takistusega (näiteks vase puhul 0,0178 Ω).
==Ainete liigitus eritakistuse ''ρ'' järgi==
Eritakistuse alusel liigitatakse aineid [[elektrijuht|juhtideks]], [[pooljuht]]ideks ja [[dielektrik]]uteks:
* dielektrikud ehk mittejuhid: ''ρ'' &gt; 10<sup>8</sup>&nbsp;Ω•m.
Liikide piirid on tinglikud ja võivad eri andmeallikates olla teistsugused.
==Ainete eritakistus ja [[takistuse temperatuuritegur]] <br/> (temperatuuuril temperatuuril 20 °C) <ref>David R. Lide: CRC Handbook of Chemistry and Physics: A ready-reference book of chemical and physical data. 90. Auflage. CRC Taylor & Francis, Boca Raton Fla. 2009</ref>==
{| class="wikitable sortable centered" style="text-align:center;"
! rowspan=2|Aine!! colspan=2|Eritakistus!! rowspan="2" |Takistuse temperatuuri-<br />tegur 1/K
|-
!Ω • m!! Ω&nbsp;•&nbsp;mm<sup>2</sup>/m
|style="text-align:left" | [[Plaatina]] ||1,05•10<sup>‒7</sup> ||0,105||3,81•10<sup>‒3</sup>
|-----
| style="text-align:left" | [[Raud]], [[teras]], [[malm]] ||1•10<sup>‒7</sup>…2•10<sup>‒7 || 0,1…0,2||5,6•10<sup>‒3</sup>
|-----
|style="text-align:left" | [[Plii]] ||2,08•10<sup>‒7</sup>||0,208||4,2•10<sup>‒3</sup>
|}
==Juhtme takistus==
Kui on teada juhtme materjali eritakistus <math>\rho</math>, juhtme ristlõike pindala <math>A=\pi\cdot\frac{d^2}{4}</math> (<math>d</math> ‒ ümar[[juhtme läbimõõt]]) ja juhtme pikkus <math>l</math>, saab arvutada juhtme takistuse valemiga
:<math> R=\rho\cdot\frac{l}{A}.</math>
 
128 125

muudatust