Redaktsioon: 15. veebruar 2015, kell 21:44 redigeeri Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 813 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 15. veebruar 2015, kell 21:55 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 813 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
25. rida: Ta sündis [[Kohila mõis]]a aedniku perekonnas. Hiljem kolisid vanemad Matsalu lahe ääres asuvasse Kiideva mõisasse ning üldhariduse sai Halliste [[1909]]–[[1919]] Haapsalu algkoolis ja gümnaasiumis. 1918. aastal lõpetas ta tehnilised kursused masinaehituse alal ning käis lühikest aega [[Tallinna Õpetajate Seminar]]is. 1919. aasta sügisel alustas ta kunstialaseid õpinguid [[Ants Laikmaa ateljeekool]]is ning on üks neist väljavalitutest, kellele Laikmaa võimaldas seda teha tasuta. Pärast Laikmaa juures õppimist töötas Halliste ühe talve Tõrva Reaalgümnaasiumi joonistusõpetajana ning aasta hiljem jätkas kunstiõpinguid [[Kõrgem Kunstikool Pallas\|Kõrgemas Kunstikoolis Pallas]] (1923–1926) esialgu üldklassis, paari kuu möödudes professor [[Anton Starkopf]]i ja [[Voldemar Mellik]]u juhendusel. 1928 siirdus Halliste Tallinna, kus töötas ~~aastajagu~~aasta jagu [[Jaan Koort]]i ateljees, õppides seal [[keraamika\|keraamikat]] ning [[Pronks\|pronksivalu]]. Koorti juurest lahkudes hakkas Halliste elatist teenima mööblidetailide valmistamise ning [[Tallinna Klaverivabrik\|klaverivabrikule]] ornamentide graveerimisega. Oli Eesti Muuseumi Ühingu, [[Eesti Kujutavate Kunstnikkude Keskühing\|Eesti Kujutavate Kunstnikkude Keskühingu]] juhatuse liige, [[Kujutava Kunsti Sihtkapitali Valitsus\|Kujutava Kunsti Sihtkapitali Valitsuse]] liige ning [[Tallinna Kunstihoone]] ehituskomisjoni ning juhatuse liige<ref>Eduard Ahas, Tänase kaanepildi autorist, Taluperenaine nr 3, 1936</ref>. 1930. aastatel avanes kunstnikul võimalus täiendada end reisidega [[Venemaa]]le, [[Soome]], [[Itaalia]]sse, [[Prantsusmaa]]le ja [[Saksamaa]]le. [[II maailmasõda\|II maailmasõja]] ajal elas kunstnik tagasitõmbununa, suviti viibis ta koos abikaasaga [[Pupastvere\|Pupastveres]]. Pärast sõja lõppu töötas skuptor mõnda aega Riikliku Kunstimuuseumi restauraatorina. Sõjajärgsed aastad olid kunstniku loomingus kõige viljakamad, põhiliseks töökohaks oli ateljee Lauristini tänavas Tallinnas. Elu lõpuaastail tundis kunstnik endas uut värskust ning töötas palju. 1973. aasta oktoobris Herman Halliste haigestus Pupastveres töötades, ta suri mõne nädala pärast.

Herman Halliste: erinevus redaktsioonide vahel