Ahja jõgi: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
22. rida:
Ahja jõgi on Eesti üks maalilisimaid. Jõe ülemjooksul asub [[Tilleoru maastikukaitseala]] (1,9 km²), [[Tille veski]]st [[Möksi veski]]ni (3 km). Tille veski asub pisut ülesvoolu Tartu-Võru vana maantee ehk praeguse Postitee <ref>[http://www.postitee.ee/ Postitee]</ref> maanteesillast. Jõgi on järskude nõlvadega ürgoru kallaste vahel soisel allikarikkal lammil ning moodustab käände ja silmuseid. Tilleorus on 4,5 km matkarada: liigirikas jõelamm, kaitsealune tammepuu, kopratamm, ürgmets, mitmeharuline ristimänd ja [[Merioone allikas]]. Allikas voolab välja punasest liivakiviseinast, mis ei ole vahetult jõe kaldal nagu allavoolu asuvad paljandid. Allika omapärane nimi tuleneb uskumusest, et rohke veevoolu põhjus on allika ühendus merega. <ref>"Põlvamaa jõed." koostaja M. Kala, tekst A. Erik, lk. 14; 2008</ref>
Keskjooksul asub [[Ahja jõe ürgoru maastikukaitseala]] (10,4 km²), mis ulatub 18 km pikkuselt piki jõge [[Koorvere]]st kuni [[Valgesoo küla]] (Otteni) veskini ja on kaitse all juba alates 1957. aastast. [[Ürgorg|Ürgorus]] [[Paljandumine|paljanduvad]] [[Valgemetsa]]s, [[Kiidjärve]]l ja [[Taevaskoja]]s järskude seintena 12–20 m kõrgused [[Devoni liivakivi|Devoni punase liivakivi]] kaljud (värvuselt valkjashallist lillakaspruunini, enamasti viirgudena), mida nimetatakse taevaskodadeks, paedeks või kaljudeks ([[Võhandu]] jõel nimetatakse liivakivipaljandeid ka müürideks ning seal on nad ühtlaselt 'liivakarva'). Tuntumad on [[Suur Taevaskoda]] (24 m) ja [[Väike Taevaskoda]] (10 m). Tegelikult on mitmed paed Väiksest Taevaskojast kõrgemad: [[Kivipalu mägi]] (16 m), [[Oosemägi]] (15 m), [[
[[Pilt:Kivipalu mägi, osalt varisenud.JPG|pisi|right|Kivipalu mägi, alumine osa varinguga. Foto A. Erik]]
| |||