Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee: erinevus redaktsioonide vahel

Täitevkomitee moodustati algselt Tallinnas, Tallinna tööliste ja Põhja-Eestis paiknenud Venemaa sõjaväeosade nõukogude esindajatest. Järgnevalt aga pärast ka teiste Eestimaa bolševistlike, menševistlike ja sotsialistide-revolutsionääride mõju all olevate piirkondlike esinduskogude poolt üleriiklikku esinduskogusse suunatud esindajate liitumist muutus ka esinduskogu nimetus kajastades sellega liitunud täiendavaid huvigruppe. Eestimaa nõukogude esindajate esindusorganit nimetati sellest tulenevalt ka [[Eestimaa Tööliste, Soldatite ja Talupoegade Saadikute Nõukogude Täitevkomitee]]ks, [[Eestimaa Tööliste, Soldatite, Maatameeste ja Väikemaapidajate Saadikute Nõukogu]] [[Eestimaa Tööliste, Soldatite, Maatameeste ja Väikemaapidajate Saadikute Nõukogu Täitevkomitee|Täitevkomitee]]ks ja [[Eestimaa Töörahva ja Sõjaväelaste Saadikute Nõukogu]] [[Eestimaa Töörahva ja Sõjaväelaste Saadikute Nõukogu Täitevkomitee|Täitevkomitee]]ks.

 

[[Pilt:Jaan Anvelt 1925.jpg|thumb|Täitevkomitee esimees, Jaan Anvelt]]

 

== Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee I ==

 

* 7 [[bolševik]]ku, [[VSDT(b)P|Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Tööliste (bolševike) Partei]] Eesti organisatsiooni liiget ([[Jaan Anvelt|J. Anvelt]], [[Aleksander Blaufeld]], [[Vladimir Milanov]], K. Mõtlik, Samson, A. Vilkes ja [[Voldemar Vöölmann]])

* 7 [[esseerid|esseeri]], [[Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei]] liiget

== Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee II ==

 

 

* Täitevkomitee esimees oli [[Jaan Anvelt]].

 

{| class="wikitable"

| Toitlusosakonna juhataja || [[Viktor Kingissepp]] ||[[Pilt:Viktor Kingissep.jpg|75px|Juhan Kukk]] ||28. november 1918 – 29. detsember 1918

|}

Juhataja [[Ivan Rabtšinski]], asetäitjad bolševik [[Viktor Kingissepp]] ja esseer [[Erast Meister]]<ref>[http://kreutzwald.kirmus.ee/et/kreutzwaldi_sajand/?event_id=1213 Luuakse Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee]</ref>.

=== Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee II koosseisu tegevus ===

 

 

Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee alustas "kodanluse" vara natsionaliseerimisega ning kuulutas välja sellekohased dekreedid:

(natsionaliseeriti 2, 400 000 ha maad, kõik pangad, tehastes ning vabrikutes seati sisse tööliskontroll, likvideeriti seisused ja seisuslikud privileegid).

 

 

Vene Ajutise valitsuse poolt moodustatud [[miilits]]a asemel alustas tegevust enamlik [[Eesti Punakaart]].

Kõigi revolutsiooniliste ümberkorralduste elluviimine tehti aga ülesandeks sõja-revolutsioonikomiteele. Selle kohustused olid fikseeritud vastavas otsuses: "''Sôjarevolutsioonikomitee on kôrgem täidesaatev organ, kelle ülesandeks on maa poliitilise elu üldine juhtimine, kontroll kohalike sõjaväeliste ja tsiviilala ametiisikute tegevuse üle ...".'' Kohalikud sõja-revolutsioonikomiteed alustasid tegevust kõigis maakonnakeskustes. Nende tegevust koordineeris Tallinna sõja-revolutsioonikomitee oma komissaride kaudu maakondades. Loodi ka kohalikud töörahva saadikute nõukogud (kuni 19.detsembrini 1917.a. nimetati neid ''maata ja vähese maaga talurahva nõukogudeks'').

 

 

{{vaata|Baltisakslaste küüditamine 1918. aastal}}

== Piirkondlikud Täitevkomiteed ==

*[[Tallinna Tööliste ja Sõjaväelaste Saadikute Nõukogu]] ja [[Tallinna Tööliste ja Sõjaväelaste Saadikute Nõukogu Täitevkomitee|Nõukogu Täitevkomitee]]

*[[Paldiski Sõjaväelaste ja Kodanike Saadikute Nõukogu]]

*[[Narva Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu]] ja [[Narva Tööliste, Soldatite Saadikute Nõukogude Täitevkomitee|Nõukogude Täitevkomitee]]

* [[Tartu Tööliste, Soldatite ja Üliõpilaste Saadikute Nõukogu]] ja [[Tartu Tööliste, Soldatite ja Üliõpilaste Saadikute Nõukogu Täitevkomitee|Nõukogu Täitevkomitee]]

*[[Haapsalu Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu]] ja [[Haapsalu Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu Täitevkomitee|Nõukogu Täitevkomitee]]

Narvas oli kuni saksa vägede poolt [[4. märts]]il 1918, linna okupeerimist linnavõimuks linnas peale valitud bolševistlik [[Narva linnapea]] [[Ants Dauman]]i ja ka Narva TSS Nõukogu Täitevkomitee, mille esimees oli [[Arnold Neibut]]<ref>[http://slovari.yandex.ru/dict/bse/article/00051/96800.htm Нейбут Арнольд Яковлевич]</ref>.

 

 

 

 

[[28. november|28. novembril]] 1918 vallutasid [[Nõukogude Venemaa]] [[Punaarmee]] väeosad [[Narva]], kus kuulutati välja vallutatud [[Eesti Töörahva Kommuun|Eestimaa Nõukogude Vabariik]]. Seda kuupäeva loetakse [[Eesti Vabadussõda|Vabadussõja]] alguseks.