ISCSI: erinevus redaktsioonide vahel

'''iSCSI''' (lühend ingl. nimetusest'' '''Internet Small Computer System Interface''''') on üks internetiprotokollistikul põhinev versioon salvestivõrgust (SAN'-ist), mis võimaldab võrgu abil mäluseadmeid jagada. iSCSI töötati välja IBM’iIBM-i ja CISCO poolt<ref name="history">[https://www.research.ibm.com/haifa/projects/storage/iSCSI/history.html "IBM Haifa research history"] Vaadatud 08.12.2013</ref> ning standardiseeriti Internet Engineering Task Force'i (IETF'-i) poolt<ref name="history1">[http://www.diskdrive.com/iSCSI/reading-room/FAQ.html "iSCSI FAQ"]. Vaadatud 08.12.2013</ref>.

Erinevalt füüsilistest SCSI standarditest on SCSI käskude edastamisel võrgupakettide abil võimalik andmeid vahetada pikkade vahemaade tagant. iSCSI protokoll on SAN'-i tehnoloogia kiiruse ja võimekuse arendamisel üks tähtsamaid suundi. Tänu TCP/IP võrkude laialdasele levikule saab iSCSI standardit kasutada, et vahetada andmeid kohtvõrgu (LAN'-i), laivõrgu (WAN'-i) või interneti abil.<ref name="desc">[http://searchstorage.techtarget.com/definition/iSCSI "iSCSI definition"]. Vaadatud 08.12.2013</ref>

Keskselt hallatavate mäluseadmete nõudluse kasvades ja serveritega mitte otseühenduses olevate mäluseadmetaga suhtlemise tarviduse kasvades loodi eri meetodeid antud vajadustele vastamiseks. Enimlevinud tehnoloogia selles vallas enne iSCSI tehnoloogiat oli kiudkanal(ingl. Fibre Channel) ehk FC, mis oli küll kiirem, aga samas omajagu keerulisem ja kallim, kui tol ajal levinud teised tehnoloogiad. Lisaks oli FC'il-l puudujääke aadressihalduses ja turvalisuses. Nendele puudustele vaatamata sai kiudkanalist standard, mis on levinud paljudes ettevõtetes. Kiudkanali kallidus ja keerulisus olid üheks peamiseks takistuseks SAN'-i eeliste ning võimaluste efektiivsemal ärakasutamisel. FC'i loojate esmane lubadus oli võimaldada 1 Gb/s andmeedastuskiirust. Kui Ethernet saavutas samuti kiiruse 1 Gb/s, oli aina reaalsem mõte, ühendada seadmed omavahel Etherneti abil ja edastada SCSI pakette internetipakette kasutades. Sellest tulenevalt alustati iSCSI standardi loomisega. <ref name="whitepaper">[http://www.celeros.com/pdf/iscsi_whitepaper.pdf "iSCSI whitepaper"]. Vaadatud 08.12.2013</ref>

* 1998 – IBM’iIBM-i uuringugrupp lõi töötava iSCSI lahenduse.

* 03.Märts 2000 – Algsetalgset iSCSI varianti esitleti IETF’ileIETF-ile. Peaautoriks Julian Satran, IBM’iIBM-i Haifa uurimislabor.

* 09.September 2000 – Demonstratsioon demonstratsioon CERN’isCERN-is ja Network World’isWorldis.

* 06.Juuni 2001 – Esimeneesimene iSCSI kasutamine tööstuses.

* 08.August 2001 – Linux’ileLinuxile loodi alglaadimisvõimalus üle iSCSI (iBoot).

* 02.Veebruar 2002 – Windows’ileWindowsile loodi alglaadimisvõimalus üle iSCSI.

* 08.August 2002 – iSCSI spetsifikatioon läbib IP Storage Working Group’iGroupi viimase läbivaatuse.

iSCSI SAN'-is asuvat serverit nimetatakse iSCSI objekiks. Selline objekt võib omakorda sisaldada eri loogilisi üksuseid (LU’sidLU-sid).

* tarkvarana, ehk iSCSI objekti tarkvara installatsioonina tavalises serveris. Nii Linux’ilLinuxil kui ka Windows’ilWindowsil on vastav tarkvara olemas.

iSCSI serverites on kasutatakse iSCSI objekte erinevalt: Mõnedes iSCSI kettamassivides on täpselt üks iSCSI objekt (kettamassiiv ise), aga teistel ISCSI kettamassiividel on mitu iSCSI objekti. Kas siis üks iSCSI objekt iga füüsilise mäluseadme kohta, üks iSCSI objekt iga loogilise üksuse (LU’iLU) kohta või kombinaatsioon mõlemast eelnevast.

# PealePärast algatajas vaikimisi objekti aadressi seadistamist teeb algataja päringu iSCSI nimede kohta, kasutades selleks spetsiaalset SendTargets käsku.

# Kasutades teenuseotsingu protokolli (SLP’dSLP-d) multicast pärningut, millele objektid võivad vastata.

# Saates päringu andmeladustusserveris asuvasse nimeserverisse, et tagastada nimistu objektidest, millele ta võib ligi pääseda.

Enne, kui iSCSI algatajad saavad saata objektidele SCSI käske, peab kõigepealt looma iSCSI sessiooni. Session koosneb antud juhul ühest või mitmest TCP ühendusest. Algataja loob kõigi vajalike objektidega TCP ühendused ja pealepärast seda alustatakse sisselogimisprotseduuriga. iSCSI sisselogimismehhanismi kasutatakse TCP ühenduste loomiseks algataja ja objekti vahel. See teeb kindlaks ühenduse osapooled, paneb paika sessiooniparameetrid ja teeb vastava ühenduses osaks iSCSI sessioonist. <ref name="whitepaper" />

Algataja alustab sisselogimisprotsessi ühendudes TCP pordiga samal ajal, kui objekt seda porti sissetulevate ühenduste osas kuulab. Ühel iSCSI objektil võib sama algatajaga olla mitu erinevat TCP ühendust, mida võib ükshaaval sessioonist kustutada. Sisselogimisprotsessi ühe osana võivad osapooled nõuda üksteiselt autentimist ja turvaprotokolli kasutamist ülejäänud sessiooni vältelt. PealePärast sisselogimisprotsessi lõppu on iSCSI sessionsessioon täieliku funktsionaalsuse faasis -– algataja võib saata SCSI käske ja andmeid erinevatele loogilistele üksustele objektseadmes. <ref name="whitepaper" />

Peamine adresseeritav üksus iSCSI puhul võib olla algataja, objekt või mõlemad korraga. iSCSI nime konstrueerimise nõuded on kirjas [[https://tools.ietf.org/html/rfc3720 RFC3720]] standardis.Nii algatajatel kui objektidel on vaja eristumiseks nime, et iSCSI mäluressuressemäluressursse saaks hallata olenemata asukohast. iSCSI nimi on unikaalne tunnus, et sooritada andmepakettide autentimist ja eristada iSCSI mäluresurssemäluressursse. Et kindlustada kadudeta iSCSI pakettide liikumist on iSCSI nimed seotud kindlate seadmete mitte võrgukaartidega.

# IPv4 aadress, kus neli numbrit vahemikus 0…2550–255 on eraldatud omavahel punktidega.

* Tunda ära eri viiteid samadele algatajatele või objektidele, mille poole võib pöörduda eri IP-aadressi või TCP pordi kaudu.

<code>&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;vastutav&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;ja/või sõne, mis on defineeritud </code>

<code>+--++-----+ +---------+ +--------------------------------+ </code>

Kusjuures on näha, et firmapõhine vastutav nimetaja (ingl. Organizational Naming Authoroty) „com.example” on tagurpidi domeeninimi. See, et iSCSI nimedes kasutatakse domeeninime ei tee neist veel aadresse, vaid neid kasutatakse ainult unikaalsete seadmete omavaheliseks eristamiseks.

AntudSee nimeformaat võimaldab seadmete vastutaval nimetajal kasutada IEEE EUI-64 identifikaatoreid iSCSI nimede määramisel.

Alias iSCSI alias on UTF-8 kodeeringus sõne, mida võib kasutada kirjeldava nimena algataja ja objekti puhul. Aliase seadmisel ei rakendata samasuguseid nõudeid kui iSCSI nime puhul. Aliast sisaldavate sõnede vahtetamine algataja ja objekti vahel toimub sisselogimise hetkel. Vastavat sõne võib kasutada kasutajaliideses seadmete paremaks eristamiseks. Aliasepõhiselt ei tohi kindlaks teha, eristada, ega autentida algatajaid ja objekte. Alias on muudetava pikkusega sõne, mille pikkus on 0…2550–255 tähemärgi vahel. Tema eesmärk on teha inimestel nii algatajad kui ka objektid omavahel kergesti eristavaks. <ref name="rfc" />

RADIUS (lühenlühend ingl. nimetusest Remote Autentication Dial-In User service) autentimine on üks standarditest, mida kasutatakse kasutajate autentimise ja valideerimise haldamiseks. Erinevalt CHAP’istCHAP-ist ei sooritata autentimisprotsessi iSCSI osapoolte vahel, vaid RADIUS serveri ja kliendi vahel. Kui kasutaja (iSCSI algataja) tahab ligi pääseda teise osapoole resurssideleressurssidele (iSCSI objektile), siis peab ta saatma ühendusepäringu RADIUS serverile. Antud server on vastutav kasutajate autentimise ja klientidele seadistuste edastamise eest. Andmevahetuses kahe osapoole kasutatakse ühist salavõtit. <ref name="security" />

IPsec ehk internetiprotokolli andmeturve (ingl. Internet Protocol Secutrity) puhul teostatakse autentimist ja andmete krüpteerimist IP paketi tasemel. IPsec’itIPsecit võib kasutada lisaks CHAP’ileCHAP-ile või RADIUS’ileRADIUS-ele, et täiendavalt suurendada andmevahetuse turvalisust. <ref name="security" />

* iSCSI protokollil on salvestivõrku (SAN’iSAN-i) kasutades mitmeid eeliseid FC ehk kiudkanali ees: <ref name="benefits">[http://iscsi.starwindsoftware.com/ "iSCSI benefits"]. Vaadatud 08.12.2013</ref>

* iSCSI kasutab üldlevinud võrgustandardeid: Ethernet ja TCP/IP. Erinevalt rohkem oskusi-ja teadmisivajavast FC tehnoloogiast on enamus IT administraatoreid juba tuttavad TCP/IP’gaIP-ga.

* iSCSI’stiSCSI-st on saanud standard tööstuses: seda on toetanud Microsoft, IBM, Cisco, Intel ja paljud teised.

* Teine võimalus on kasutada iSCSI alglaadimistarkvara tablelit (iBFT’diBFT-d) toetavat võrgukaarti, mille korral BIOS tuvastab iSCSI alglaadimistarkvara tabeli võrgukaardilt ja kasutab seal paiknevaid parameetreid, et ühenduda iSCSI objektiga. Sarnaselt iSCSI riistvarapõhise lahendusega ei pea ka antud juhul olema arvutis füüsilisi kettaid, kuna info, mille abil võrgust alglaadimist sooritada, paikneb võrgukaardil.<ref name="ibft">[http://pubs.vmware.com/vsphere-51/index.jsp?topic=%2Fcom.vmware.vsphere.storage.doc%2FGUID-03E73408-076A-4A7F-9732-3BB816A16CA1.html "iBFT Boot overview"]. Vaadatud 08.12.2013</ref>

* Ilma iBFT toeta võrgukaardi korral on võimalik sooritada kettavaba alglaadimist võrgust püsimälu flashimist võimaldava võrgukaardi ja spetsiaalse tarkvara abil. Selleks populaarseim tarkvara on iPXE, mis võimaldab pealepärast võrgukaardi flashimist kasutada buudieelset täitmiskeskkonda (PXE’iPXE), et ühenduda iSCSI objektiga, kus paikneb alglaadimistarkvara. Lisaks sellele on võimalik buudieelset täitmiskeskkonda(PXE’dPXE-d) kasutada luues iPXE programmi sisaldava buuditava mäluseadme. <ref name="ipxe">[http://ipxe.org/ "iPXE tarkvara koduleht"]. Vaadatud 08.12.2013</ref>