Eesti köök: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
6. rida:
Eesti köögi varasem kihistus on üsna sarnane teiste [[Põhja-Euroopa]] maadega. Selle määrasid ära kohalik [[kliima]], maaharimistehnoloogia ning ühiskondlikud suhted.
Alates põlluharimise levikust olid tähtsaimaks toiduseks kujunenud mitmesugused teraviljatoidud – [[puder]], [[hapurokk|rokk]], [[kört]], [[leem]] jt.
Tähtsaimaks kujunes aga hapendatud tainast tume rukki[[leib]]. Leib muutus kogu toidu ja elatise omamoodi sümboliks, muudel toitudel oli vaid leivakõrvase staatus. Musta leiba hinnatakse Eestis tänini. Lisaks leivale küpsetati hapendamata odrajahutainast [[karask]]it, uuemal ajal ka [[nisujahu]]st [[sepik]]ut ja pühade puhul valget [[sai]]a.
| |||