Liim: erinevus redaktsioonide vahel

'''Liim''' on vedel või poolvedel ainete segu, mis liimib või liidab esemeid kokku.Liime võib saada nii looduslikest kui ka sünteetilistest ainetest.Erinevaid materjalitüüpe, mida on võimalik liimida, on palju, aga eriti tugevad on õhukeste materjalide liimliited. Liim kõveneb kas [[lahusti]] aurustumise või mitme aine omavahelise keemilise reaktsiooni teel.

6000-aastased keraamikaleiud tõendavad [[kollageen]]il põhinevate loomsete liimide kasutamist, mida saadi naha, liigeste, organite seinte, karvade, küünte ja luude töötlemisel.<ref name="ajalugu"/>[[Babüloonia]] ajal kasutati tõrvalaadset liimi kujude kinnitamiseks. [[Egiptlased]] kasutasid laialdaselt loomseid liime mööblidetailide, [[elevandiluu]] ja [[papüürus]]e fikseerimiseks.<ref name="ajalugu"/><ref name="egiptlased"/> [[Mongolid]] kasutasid liimaineid oma lühikeste vibude valmistamisel. Idaranniku lähedaste hõimude põlisameeriklased kasutasid kuusevaigu ja rasva segu, et teha veekindlaks õmblusi oma kasekoorest tehtud [[kanuu]]sid.Vana-Kreeka ja Vana-Rooma kunstnikud kasutasid tihti liime mosaiikide ja plaatide paigaldamisel, millest mõned on siiani säilinud algsel kujul.<ref name="ajalugu"/>

Kuivamise teel kivistuvad liime on kahte sorti: lahustibaasilised liimid ja polümeer-disperssed liimid, viimased on tuntud ka kui emulsioonliimid. Lahustipõhised liimid on segud kahest või enamast koostisosast (tüüpiliselt polümeeridest), mis on lahustatud solvendis (lahustis). Kontakt- ja kummiliimid on kõige tuntumad kuivkivistuvate liimide esindajad. Liim kõveneb lahusti aurustudes. Olenevalt liimi keemilisest koostisest, fikseerivad nad erinevaid materjale vähemal või suuremal määral.

Polümeer-disperssed liimid on piimjasvalged segud, mille baasaineks on tihtipealesageli polüvinüülatsetaat (PVAc). TihtipealeTihti kasutaksekasutatakse neid masstootmises puidudetailide ja pakkematerjalide liimisel. Samuti leiab PVAc laialdast kasutust kangaste, kanga-põhistekangapõhiste osade liimimisel ja inseneripraktikas.

RTL-d on disainitud kas püsivateks või eemaldatavateks. Nii mõnedki paremad RT liimid tekitavad sideme, mis suudab kanda mitme kilogrammiseid koormusi ühe ruutsentimeetrise haakepinna kohta ja seda veel kõrgetel temperatuuridel, kus tavaise liimi side oleks katkenud. Permanentseid RTL-e saab lühikese aja jooksul kasutada kui eemaldatavaid liime, sest püsiva sideme tekkimiseks läheb tihtipealetihti aega mitu tundi kuni päev.

100% tahked RTL-d võivad olla madala viskoossusega polümeerid, mis moodustavad pinnale kandes ja seejärel kiiritades põiksidemeid, mille tulemusel tekib tugev liimliide. Alternatiivselt võivad nad olla kõrgviskoossed materjalid, mida kuumutades muudetakse vormitavaks ja seejärel jahutades taastub algne soovitud vorm. Peamised toormaterjalid RTL materjalideks on akrülaat-põhisedakrülaadipõhised polümeerid.

Kuumliimid, tuntud ka kui kuumsulavad liimid, on [[termoplastid]], mis sulatatuna (sulamistemperatuur 65–180 °C ) kantakse detailile ja seejärel lastakse jahtuda. Selle tulemusena moodustub tugev side, mis on võimeline liimima mitmeid materjale. Eriti populaarsed on etüülvinüülatsetaadi-põhisedetüülvinüülatsetaadipõhised liimid, kuna neid saab kergesti kasutada paljude tavakasutuses olevate materjalide peal. [[LiimipüstoliLiimipüstol|LiimispüstolLiimipüstoli]] kasutamine on üks kergemaid viise liimi pinnale kandmiseks. Liimipüstol sulatab tahke liimi ja võimaldab vedelikul pääseda läbi toru materjalile, kus liim seejärel kivistub.

Termaoplastilised liimid võeti kasutusel 1940ndatel1940. aastatel, kuna eelnevaltvarem kasutuseskasutusel olevadolnud veebaasilisedveepõhised liimid kippusid niiskes kliimas ühenduskohast lahti tulema.

Mitmest koostisosast koosnevad liimid kõvenevad [[keemiline reaktsioon|keemilise reaktsiooni]] teel, mis toimub kahe või enama [[Keemiline aine|aine]] vahel. Reaktsiooni toimel tekivad polümeeride vahel põiksidemed. Multikomponentse liimi koostisosad ei ole eraldiseisvalt liimivad.Pärast segamist komponendid reageerivad üksteisega ja alles pärast kõvenemist toimub täielik [[adhesioon]]. Multikomponentsed liimid võivad olla kas lahustibaasilised või ilma lahustita. Lahusti on [[mediaator]] reageerivate ainete vahel, mis aurustub kõvenemisprotsessi jooksul.

Ühest komponendist koosnevad liimid kõvenevad välisest allikast saadava [[energia]] või [[katalüsaator]]i (kiirgus, soojus, niiskus) teel. [[Ultraviolett]] (UV) kiirguse toimelised liimid on kogumas populaarsust tööstussektoris, kuna nad paksenevad ülikiiresti ja annavad seejuures tugeva sideme. Need liimid võivad kõveneda lausa 1 sekundi või isegi vähema aja jooksul. Paljud tooted liimivad erinevaid materjale, seejuures taludes kõrgeid temperatuure. Need omadused teevad UV-liimidest ideaalsed fiksaatorid, mida saab kasutada mitmetes eluvaldkondades nagu [[elektroonika]], telekommunikatsioon, [[meditsiin]], aeronautika, klaasitööstus ja [[optika]] . Erinevalt teistest liimidest ei liida UV-põhised liimid ainult materjale kokku, vaid võivad ka katta, tihendada ja pitseerida liiteid. Nad on tavaliselt akrüül-põhisedakrüülipõhised.

Looduslikud liimid on valmistatud orgaanilistest materjalidest, nagu taimemass, [[tärklis]], looduslik vaik, ja eelnevalt mainitud [[kaseiin]]. Neid nimetatakse ka bioliimideks. Kõige igapäevasem näide looduslikust liimist on [[jahu]]st ja [[vesi|veest]] tehtud lihtne pasta. Loomseid liime on tihti kasutatud raamatute, puudetailide ja paljude teiste esemete liimiseks, mida tänapäeval asendavad tööstusettevõtetes [[sünteetiline|sünteetilised]] liimid. Kaseiini kasutaksekasutatakse peamiselt klaaspudelite sildistamisel.

Tärklise-põhiseidTärklisepõhiseid liime kasutaksekasutatakse gofreeritud laudade, paberkottide ja [[tapeet]]ide liimimisel. [[Saepuruplaat]]e liimiti ligniiniga (kuigi nüüdisajal eelistakse pigem sünteetilisi vaike). Teine levinud looduslik liimiliik on [[munavalge]], mida kasutati vineeritööstuses. Kaseiini-põhistKaseiinipõhist liimi valmistakse piimaproteiinide sadestamisel [[sipelghape|sipelghappega]] (äädikas), mida seejärel töödeldakse [[Alus (keemia)|alusega]] (näiteks söögisoodaga), et põhjustada eelnevalt tekkinud kohupiimaklompide lagunemist ja vedeliku plastiliseks muutumist.

Mõnedel juhtudel tekib reaalne keemiline side detaili ja liimi vahel, teistel juhtudel hoiavad elektrostaatilised jõud aineid koos. Kolmas võimalus on side [[van der Waalsi jõud]]ude toimel, mis on nõrgemad ja esinevad piisaval määral ainult väga väikeses [[mõjuraadius]]es. Van der Waalsi mõjud jagunevad kolmeks: dispersiooni (Londoni jõud), induktsiooni- ja orientatsioonijõud. Neljas võimalus on liimi [[molekul]]ide difusioon (niiskuse abil) liimitava materjali sisse, millele järgneb kivistumine.