Rannaniit: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Kruusamägi (arutelu | kaastöö) Resümee puudub |
||
2. rida:
[[Pilt:Santagadea.jpg|thumb|Rannaniit [[Tapia de Casariego]]s [[Biskaia laht|Biskaia lahe]] ääres [[Hispaania]]s]]
'''Rannaniit''' (vanemas kirjanduses ka randniit) on mereäärne madal rohumaa, mis kõrgvee aegu võib jääda vee alla.<ref name=":0">[http://bio.edu.ee/taimed/general/rannaniit.htm Rannaniidud] Vaadatud: 16.10.2014
</ref>
</ref> Rannaniidud asuvad Eestis peamiselt Lääne-Eestis, kus rannikud on suhteliselt madalad ja lauged. Taimestik ja loomastik on niitudel mitmekesine, millest tuntuimad taimed on randaster ja pilliroog ning loomadest juttselg-kärnkonn. Rannaniitusid on talurahvas kasutanud peamiselt kariloomade karjatamiseks ja heinavalmistamiseks. Üldiselt ohustab tänapäeval rannaniitusid kinnikasvamine vähese hooldamise ja pinnases leiduvate väetiste tõttu.[[File:Rannaniit.jpg|thumb|220px|Saulepi rannaniit]]▼
▲
==
[[Pilt:Pikla rannaniit.JPG|pisi|Pikla rannaniit [[Luitemaa looduskaitseala]]l.]]
[[Pilt:Haeska rannaniit.jpg|pisi|Haeska rannaniit Matsalu rahvuspargis.]]
=== Iseloomustus ===
Rannaniidud on sajandeid olnud põline loomade karjatamise koht, seda ala on nimetatud rannakarjamaaks või rannarohumaaks. Tegelikult on aga rannakarjamaa puhul tegemist rohumaaga, mida mitte kunagi ei ole niidetud vaid kariloomadega (näiteks lammaste või veistega) karjatatud. Need alad, mida aga oli võimalik niita ehk millelt oli ära koristatud suured kivid, kandsid nimetust rannaniit. Rannaniidud on populaarsed madala rannikuala puhul, mille tõttu sagedase kõrgvee tagajärjel on rannaniidu mullad sooldunud ja neid kasvavad antud tingimustele kohanenud taimeliigid. Rannaniidu taimestik on väga mitmekesine ja tänu headele kasvutingimustele lopsakas, mis oli ka põhjus, miks neid kasutati karjamaade või heinamaadena.<ref name=":4">T. Talvi 2001 Poollooduslikud kooslused. Ökoloogiliste Tehnoloogiate Keskus. Tõravere trükikoda</ref>
16. rida ⟶ 21. rida:
==== Asukoht ====
Rannaniidud on omased Lääne-Eesti
Rannaniidud on peale Eesti populaarsed ka teistes Euroopa riikides ning Põhja-Ameerikas, kus samuti rannik on suhteliselt madal ja lauge.<ref name=":1" />
==== Taimestik ====
Rannaniidud on roht- ja heintaimedega kaetud lauged karjatatavad rannalõigud, mis on soolase merevee mõjualas. Rannaniitude taimkatet iseloomustab erinevalt sisemaaniitudest soolalembeste liikide rohkus.<ref name=":3">[http://www.estonica.org/et/Loodus/L%C3%A4%C3%A4ne-Eesti_tasandikud/Rannaniidud/ Rannaniidud] Vaadatud: 16.10.2014</ref> Tüüpilised rannaniidu taimed on [[rannikas]], [[rand-õisluht]], [[rand-teeleht]], [[tuderluga]], [[soomusalss]] ja [[randaster]]. Samuti võib seal kasvada [[pilliroog]],
Omapärased kohad rannaniidu sees on soolakud (auruva mereveega alad), kus kasvavad kõrgemat soolsust eelistavad taimed, nagu soolarohi, rand-soodahein ja nadahein. Soolakute teket
Eesti liigirikkamatelt rannaniitudelt võib leida ka erinevaid käpaliste liike, nagu [[kahkjaspunane sõrmkäpp
Puu- ja põõsarinne on rannaniitudel suhteliselt hõre. Tavaliselt paistavad silma üksikud harilikust kadakast ja kibuvitsast koosnevad põõsatukad.<ref name=":0" /> Kariloomad kasutavad neid peamiselt putukate tõrjumiseks või suvel varju leidmiseks.
==== Loomastik ====
Üheks tuntuimaks rannaniidu elanikuks oli umbes kolmkümmend aastat tagasi kõre ehk [[juttselg-kärnkonn]] (''Bufo calamita''). Praeguseks on kõre säilinud vaid Lääne-Eesti ranniku ja saarte üksikutel aladel.<ref name=":2" /> Kudemiskohaks valib kõre meelsasti väikese riimveelisi lompe, mille soolsus on
Selgrootutele loomadele on rannaniidud väärtuslikuks elupaigaks. Eesti aladel kirjeldatud [[Endeem|endeemsetest]] putukatest on just rannaniitude ja teiste rannikuelupaikadega seotud [[saaremaa tondihobu]] (''Aeschna osiliensis''). Rannaniidud on ka kiilide ja lutikate poolest mitmekesised. Suurliblikatest elab rannaniidul tavalisi aga ka lokaalseid liike.<ref name=":6">[http://www.pky.ee/siselinkide_materjalid/Rannaniitude_hoolduskava_2011.pdf Rannaniitude hoolduskava] Vaadatud 16.10.2014</ref>
==== Linnustik ====
Rannaniidud pakuvad paljudele linnuliikidele pesitsus- ja puhkepaikasid. Paljud linnuliigid on muutunud haruldaseks kogu Läänemere rannikul. Näiteks balti risla säilimine on sattunud tõsiselt ohtu. Samuti on üha haruldasemaks muutuv [[mustsaba-vigle]]. Samal ajal on aga [[punajalg-tilder]] pesitsemise arvukus suhteliselt samal tasemel. Punajalg-tilder on ka ainuke kurvitsaline, kes pesitseb väiksematel rannaniitudel kui
Kõige populaarsemad on aga partlased (näiteks [[sinikaelpart]]) ja hanelised ([[hallhani]]). Part eelistab mitmekesisema struktuuriga maastiku, mis näitab, et madalaks söödud rannaniidul on ka kõrgeid rohumättaid. Hanelised soovivad pigem ühtlaselt madalaks söödud alasid.<ref name=":3" />
=== Hooldamine ===
Rannaniitude hooldamine tähendab eeskätt karjatamist, vähemal määral ka niitmist.
49. rida ⟶ 54. rida:
==== Niitmine ====
Rannaniite on võimalik niita ainult sel perioodil kui seal ei pesitse linde ning maapind on piisavalt kuiv ja kannab põllutöömasinaid. Niitmist kasutatakse peamiselt rannaniitude taastamiseks ehk pilliroo leviku piiramiseks. Kuna kariloomad juba puitunud pilliroogu ei söö, siis on mõttekam see maha niita ja ära koristada, et järgmisel aastal seda ala kariloomadega karjatada.
===
Rannaniidud on paljude tänapäeval haruldaseks jäänud taime- ja loomaliikide elupaikadeks, ranna- ja ka lamminiidud on olulised rändlindude peatus- ja toitumiskohad ning kurvitsaliste elupaigad.<ref name=":4" /> Rannaniitudel on olulised ka veesilmad, mis pakuvad toitumisvõimalusi kurvitsalistele ning kudemispaiku kõrele.<ref name=":5" />
56. rida ⟶ 61. rida:
Rannaniitudele ladustunud [[adru]] ja muud toitainerikast materjali on vanasti kasutatud väetisena. [[Adru]] koguti hunnikutesse ja kevadel laotati põldudele. Tänapäeval aga jäetakse suured ardumassid rannaniidule, sest seda ei kasutata enam nii suurel hulgal väetisena.<ref name=":1" />
=== Probleemid
==== Kinnikasvamine ====
Tänapäeva üheks suurimaks rannaniitude probleemiks on vähese hooldamise tagajärjel randade kinnikasvamine. Esmalt kaislate ja roog-aruheinaga, seejärel pillirooga. Karjatamise lõpetamisel võib rannaniidust pillirooväli saada lausa kümne aastaga.<ref name=":2" />
76. rida ⟶ 80. rida:
* väetise liigne kasutamine.
Teedeehitus ja hoonestamine on tegevused, mille tagajärjel kahjustatakse rannaniite lokaalselt, sama on ka kuivendamise puhul. Väetamine on kõige suurema negatiivse mõjuga tegevus, mis kahjustab rannaniitude algupäraseid looma- ja taimeliike. Põllustamine ei ole tänapäeval aga enam kõige populaarsem, sest uute põllumassiivide järele vajadus puudub.<ref name=":1" />
<references />
| |||