Kakskeelsus: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
1. rida:
{{ToimetaAeg|kuu=veebruar|aasta=2010}}{{keeletoimeta}}
'''Kakskeelsus''' ehk '''bilingvism''' on [[nähtus]], mille korral inimene omandab [[emakeel]]ena kaks keelt ning on valmis vajadusel teisele keelele ümber lülituma. Kakskeelsus on [[õppimine| õppimise]] ja [[õpetamine| õpetamise]] tulemus. Teise keele omandamine on seotud täiendava koormusega inimese [[psüühika]]le, mis haarab kõiki psüühilisi omadusi: [[tunne| tundeid]], [[võime]]id, [[tahe]]t, [[mälu]].
 
Kakskeelse lapse [[keelekäsitlus]] on ükskeelse lapse omast erinev. Kuna [[keel]] ja [[mõtlemine]] on tihedalt seotud, mõjutab kakskeelsus otseselt lapse [[mõtlemisprotsess]]e. Selle tõttu peetakse kakskeelsust tänapäeval ka [[hariduslik erivajadus|hariduslike erivajaduste]] hulka kuuluvaks nähtuseks.
7. rida:
Kakskeelsus võib olla nii keelte võrdselt hea valdamine kui ka ühe keele kujunemine n-ö [[dominantkeel]]eks. Dominantkeel võib elu jooksul ka muutuda. Samuti võib välja kujuneda suutmatus end kummaski keeles väljendada ehk [[poolkeelsus]].
 
Kakskeelsus tekib tavaliselt erikeelsete vanemate lastel, või lastel, kelle vanemad peavad oluliseks, et laps oskaks ka asukohamaa keelt. Kakskeelsuse mõju hindamiseks [[lapse areng]]ule tuleb arvestada nii sünnipäraseid eeldusi kui ka [[keskkond| keskkonnast]] tulenevaid [[tegur]]eid. Tähele tuleks panna, kas vanemate omavahelise suhtlemise keel on ühe vanema emakeel või on tegemist kolmanda keelega. Just vanemate omavahelisel suhtluskeelel on suur potentsiaal kujuneda lapse [[dominantkeel]]eks. Oluline on ka see, millised võimalused on lastel kõneldavaid keeli väljaspool kodu kasutada. Kui väljaspool kodu räägitakse omakorda neljandat keelt, on see täiendav risk lapse arengule.
 
Kakskeelsuse juures on oluline [[interferents]] ehk keelte vastasmõju. See on ühe keele grammatika süsteemne mõju teise keele grammatikale selle omandamise ajal, põhjustades kakskeelse arengus (sh selle kiiruses) olulisi erinevusi võrreldes ükskeelse lapsega. Keelte vastasmõju on üks kakskeelsete laste kõnes esinevate vigade peamisi põhjusi. Lapsed võivad keeli segi ajada ja selle omadusi ära vahetada.
40. rida:
*Kakskeelsetel on enam arenenud [[suhtlemisoskus]]ed.
*Täiskasvanuna on ka teisi keeli lihtsam õppida.
*Kakskeelsetel on võime paremini märgata [[keel]]te ja [[kutuurKultuur|kultuuride]]ide erinevusi – nad on [[tolerantsus|tolerantsemad]].
 
==Kakskeelsuse puudused==
65. rida:
*M. Hint, I. Piibur, M. Rannut jt 1988. Ausalt & avameelselt kahe- või kakskeelsusest, keeledemokraatiast, keelteoskusest.
*T. Niinberg, H. Karu, M. Malva, R. Rajamäe, E. Vaher 2007. Kakskeelsuse karid elus ja mängus.
*T. Ojar 2005. Võrukeelne kodu = Võrokeeline kodo.
*G. Soome 2009. Kakskeelsete laste hakkamasaamine õppealajuhatajate ja õpetaja seisukohast.
*M. Tago 2008. Õppekeelest erineva kodukeelega õpilased eestikeelses koolis: enesehinnang ja akadeemiline edukus.