Erinevus lehekülje "Bouvet' saar" redaktsioonide vahel

Eemaldatud 52 baiti ,  6 aasta eest
P
resümee puudub
P (Robot: muudetud 60 intervikilinki, mis on nüüd andmekogus Wikidata)
P
[[Pilt:Bouvet island 0.jpg|thumb|Bouvet' saare kagurannik [[päikesetõus]]u ajal 8 [[meremiil]]i kauguselt. [[Koloreeritud foto|Koloreeritud]] [[mustvalge foto]]. 1898.]]
[[Pilt:Bouvet-Location.JPG|thumb|Bouvet' saare asukoht]]
'''Bouvet' saar''' on [[asustamata saar|asustamata]] [[saar]] [[Atlandi ookean]]i lõunaosas. Selle [[geograafilised koordinaadid]] on {{koord dm|54|26|S|3|24|E|}}.
 
Seda peetakse üheks maailma kõige kõrvalisemaks ja üksildasemaks paigaks. Bouvet' saare ja seda ümbritsevate pisisaarte kaugus lähimast muust maismaast ([[Gough]]i saarest Atlandi ookeanis) on üle 1600 km. Selle näitaja poolest on tegu maailma kõige kõrvalisema saarterühmagasaarerühmaga. Lähim [[manner]] on [[Antarktis]], mille osa [[Kuninganna Maudi maa]] on Bouvet' saarest umbes 1700 km kaugusel. [[Kaplinn]]ast jääb Bouvet' umbes 2560 km edelasse.
 
Saare pindala on umbes 49 km². Tema laius (põhja-lõuna-sihislõunasihis) on umbes 7 km ja pikkus (ida-lääne-sihisläänesihis) umbes 10 km.
 
==Õiguslik staatus==
 
==Ajalugu==
Saare avastas [[1. jaanuar]]il [[1739]] troopilist paradiisi otsides [[Prantsusmaa|prantsuse]] meresõitja [[Jean-Baptiste Charles Bouvet de Lozier]], kes küll ei suutnud saarel randuda, kuid määras selle koordinaadid. Ta nimetas saare Ümberlõikamise neemeks, sest uskus, et on leidnud toona tundmatu lõunamandri ([[Antarktis]]e) tipu. Nagu hiljem selgus, oli saare pikkuskraad määratud valesti; seetõttu ei suudetud saart kaua aega uuesti leida ([[James Cook]] ja [[James Clark Ross]] ei leidnud seda), ning vahepeal isegi arvati, et tedaseda pole tegelikult olemas. Alles [[1808]]. aastal leidsid [[inglased|inglise]] [[vaalakütt|vaalakütid]] [[James Lindsay]] ja [[Thomas Hopper]] saare uuesti ja alles [[1899]] määras Saksamaa süvamereekspeditsioon õigesti selle koordinaadid.
 
[[1822]] maabus saarel [[Ameerika|ameeriklane]] [[Benjamin Morell]] ja andis sellele nime Bouvet'.
19. sajandil kuulus saar [[Suurbritannia|Briti]] kroonile. 1. detsembril [[1927]] kuulutas Norra AntarktikaekspeditsioonAntarktika-ekspeditsioon saare Norra omaks. 19. novembril [[1928]] andis Briti parlament ametlikult saare ametlikult Norra valdusessevaldusse.
 
==Loodus==
[[Pilt:Bouvet aerial photo.jpg|thumb|Bouvet' õhust]]
[[Pilt:Bouvet Island ISS017-E-16161 no text.JPG|thumb|Bouvet' kosmosest]]
Saar on 57 km<sup>2</sup> suur (mõnedel andmetel 49 km<sup>2</sup>), 935 m kõrge (mõnedel andmetel 780 m) ja [[vulkaan]]ilise tekkega. Saare moodustabki aktiivne vulkaan ja selle nõlvu katvad liustikulised jääväljad (üle 90%) ning järsud merre laskuvad kaljud. Saare [[vulkaan]] on üpris unikaalne, kuna selle kraatris asub pidevalt hõõguv [[laava]]järv. Bouvet jääb [[Kaplinn]]ast 2560 km edelasse ja [[Antarktika]]st, [[Kuninganna Maudi maa]]st 1690 km põhja poole. Saare ümbruse klimaatilised tingimused on äärmiseltväga ebasõbralikud. Siin on pidevalt tugevad tuuled ja tormid, niiskus, udududu ja lumetormid. Seetõttu on saart külastatud väga harva ja on luhtunud on ka katsed rajada sinna alalist [[meteroloogiajaamMeteoroloogiajaam|meteoroloogiajaama]]a. Samuti pole inimestest siin keegisaarel kunagiinimesi talvitunud. Alates [[1977]]. aastast on saarel olnud mitu automaatset [[ilmajaam]]a, mis sealses karmis kliimas pole kuigi kaua püsinud. [[2007]]. aasta sateliidifotodesatelliidifotode aluselpõhjal arvatakse, et on hävinenud ja merre on paiskunud ka viimane, [[1994]] püstitatud ilmajaam. Saart külastavad aegajaltaeg-ajalt [[raadioamatöör]]id, kasutades siis tähisega "3Y0E" algavat kutsungit. Ka [[2008]]. aasta algul oliviibis seal Norra uurimislaev [[Agulhas]], millegateadusekspeditsiooni käis seal teaduslik uurimisekspeditsioon koosja mõnedemõne raadioamatööridegaraadioamatööriga.
 
Kuna saar on järskude kaljuste kallastega, siis saabpääseb sinna kõige lihtsamalt [[helikopter]]iga seal maandudes.
 
Saare kaljudel kasvavad mõned [[sammal|samblad]] ja, [[samblik]]uliigid ja mõned muud taimed. ning rannalRannal võib leida [[pingviin]]e, [[hüljes|hülgeid]] ja [[kotik]]uid, samuti erinevaidmitmesuguseid merelinde. [[1971]]. aastast on saar koos ümbritseva mereaalaga kuulutatud [[loodusreservaat|loodusreservaadiks]].
 
[[19. sajand]]il leiti saare lähedalt ka tema väike kaaslane, mis hävines ilmselt 1895–1896 aastatel 1895–1896 toimunud vulkaanipurske tagajärjel.
 
==Vaata ka==
123 375

muudatust