Aafrika Rahvuskongress: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Legobot (arutelu | kaastöö)
P Robot: muudetud 56 intervikilinki, mis on nüüd andmekogus Wikidata
P iii > ii
2. rida:
[[Pilt:African National Congress Flag.svg|thumb|Partei lipp]]
 
'''Aafrika Rahvuskongress''' ([[inglise keel|inglise]] ''African National Congress'', lühend ''ANC'') on [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigi]] [[partei]] (varem rahvuslik vabastusliikumine), riigi suurim ja vanim poliitiline organisatsioon.
 
Partei esimees on [[2007]]. aastast [[Jacob Zuma]].
10. rida:
Algne nimi oli '''''South African Native National Congress''''', praegust nime kannab ta [[1923]]. aastast.
 
Aastal [[1948]] seati konkreetseltkonkreetseks eesmärgiks [[apartheid]]i kaotamine. Rahvuskongress koondas kõiki lõuna-aafriklasi, kes olid apartheidi vastu.
 
Võitlusvahendid olid alguses mittevägivaldsed. Korraldati rahumeelseid protestiavaldusi, streike ja demonstratsioone. Oma nägemused esitati [[1955]] dokumendis nimega [[Freedom Charter]].
 
Et 1950ndateks polnud eesmärke saavutatud ja apartheidisüsteem muutus hoopis rangemaks, otsustas Rahvuskongress pärast [[1960]]. aasta [[Sharpeville'i veresaun]]a 1960ndate alguses alustada relvastatud vabadusvõitlust.
 
Aprillist 1960 kuni 1990. aastani oli partei keelatud ning selle juhid olid vangis või eksiilis.
20. rida:
Aastal [[1960]] sai Rahvuskongressi juht [[Albert Luthuli]] [[Nobeli rahuauhind|Nobeli rahuauhinna]].
 
Aastal [[1961]] alustas partei relvastatud tiib [[Umkhonto we Sizwe]] [[Nelson Mandela]], [[Govan Mbeki]] ja [[Oliver Tambo]] juhtimisel relvastatud võitlust. Suvel 1963 arreteeriti esimene Rahvuskongressi juht. Partei kogu tippjuhtkonda, sealhulgas Nelson Mandelat, süüdistati riigireetmises ja nad mõisteti eluks ajaks vangi.
 
Välismaal, eriti [[Tansaania]]s ja [[Angola]]s, õpetati välja tuhandeid sissisõdalasi, kellest paljud saadeti salaja Lõuna-Aafrika Vabariiki. Nad tegelesid sabotaažiga ja ründasid politseid, sõjalisi objekte ja infrastruktuuri. Eriti aktiivne oli Umkhonto we Sizwe 1980ndatel. Vastuseks sellele ründas Lõuna-Aafrika Vabariik arvatavaid sisside baase naabermaades.
26. rida:
Rahvuskongressi peakorter eksiilis oli [[Sambia]]s [[Lusaka]]s.
 
Et apartheidivastasel võitlusel oli rahvusvaheline toetus, otsustas valitsus [[Frederik Willem de Klerk]]i juhtimisel [[1990]] Aafrika Rahvuskongressi keelu alt vabastada. Organisatsiooni peakorter viidi üle [[Johannesburg]]i. Relvastatud võitlus lõpetati. Vangistatud juhid vabastati. Rahvuskongressi liiikmedliikmed, sealhulgas sõdurid, naasid kodumaale ja hakkasid Rahvuskongressi organisatsiooni taas üles ehitama. Vabastatud Nelson Mandela juhtimisel alustas Rahvuskongress valitsusega läbirääkimisi apartheidivabale demokraatiale üleminekuks. Rsahvuskongressist kujunes partei, mis osales esimestel vabadel valimistel 1994.
 
[[7. detsember|7. detsembril]] [[1993]] kaotati valgete valitsus ja moodustati üleminekunõukogu [[Transitional Executive Council]], mille ülesandeks oli tagada demokraatlikud ja vabad valimised.
36. rida:
Pärast valimisvõitu avaldas Mandela soovi moodustada lepituseks lai koalitsioonivalitsus.
 
Rahvusliku Partei ja Rahvuskongressi ühiselt koostatud põhiseaduseelnõu leidis vastuseisu rahvuslastelt, sealhulgas [[Gathsa Buthelezi]] [[Inkatha Vabaduse Partei]]lt ja kindral [[Constand Viljoen]]i Vabadusrindelt ([[Vryheidsfront]]) ning afrikandrite rühmadelt, kes pooldasid relvastatud vastupanu. Suurim väljakutse uuele valitsusele oli apartheidi majanduslikust ja poliitilisest pärandist ülesaamine.
 
Aastal [[1997]] astus Mandela Rahvuskongressi juhi kohalt ja [[1999]] Lõuna-Aafrika Vabariigi presidendi kohalt tagasi. Mõlemad ametikohad läksid üle [[Thabo Mbeki]]le.
50. rida:
*1991–1997 [[Nelson Mandela]]
*1997–2007 [[Thabo Mbeki]]
*2007– praeguseni [[Jacob Zuma]]
 
== Välislingid ==
{{Commons|Category:African National Congress}}
*[http://www.anc.org.za/ Partei kodulehekülgkoduleht] (''inglise keeles'')
 
[[Kategooria:Lõuna-Aafrika Vabariigi parteid]]