Ava peamenüü

Muudatused

resümee puudub
====Šotimaa vallutamine====
[[1296]]. aastal anastas Inglismaa kuningas [[Edward I]] [[Suurbritannia]] saare põhjaosas asuva [[Šotimaa]], kuid juba [[1297]]. aastal lõid šotlased [[William Wallace]]'i juhtimisel [[Stirling Bridge'i lahing]]us inglise vägesid. 1305. aastal alustasid šotlased Robert Bruce juhtimisel mässu Inglise võimu vastu Šotimaal ja [[1307]]. aastal Loudun Hillis ja [[1314]]. aastal lõid šotlased [[Bannockburni lahing]]us [[Robert Bruce]] juhtimisel inglasi, keda juhtis Inglismaa kuningas (1307–1327) [[Edward II]]. [[1316]]. aastal sai [[Iirimaa kuningas|Iirimaa kuningaks]] Robert Bruce'i vend [[Edward Bruce]]. [[13. sajand]]il ühendati kuningriigiga [[Wales]].
====Rooside sõda====
{{Vaata|Rooside sõda}}, ''[[Lancasteri dünastia]]'', ''[[Yorki dünastia]]''
Rooside sõja järel valitses kuningriiki pool sajandit noorem haru, [[Lancasteri dünastia|Lancasterid]], kuni see põrkus Rooside sõjas [[Yorki dünastia|Yorki haruga]]. Kolme Lancasteri kuninga järel läks kroon kolme Yorki kuninga kätte, kellest viimane, [[Richard III]], langes [[Bosworthi lahing]]us 1485.
 
[[Pilt:King Edward III from NPG.jpg|pisi|Inglismaa kuningas (1327–1377) [[Edward III]].]]
Plantagenet'de ajal kujunes Inglismaal eripärane inglise kultuur ja kunst. Seda edendasid mõned kuningad, kes olid "Inglise luule isa" [[Geoffrey Chaucer]]i patroonid. Tollane populaarseim arhitektuuristiil oli [[gooti arhitektuur]]. Igapäevaelu ja kultuuri mõjutas [[Must Surm]].
===Saja-aastane sõda (1337–1453)===
 
===Saja-aastane sõda (1337–1453)===
[[Pilt:King Edward III from NPG.jpg|pisi|[[Edward III]].]]
{{Vaata|Saja-aastane sõda}}
Aastatel [[1337]]–[[1453]] [[Prantsusmaa kuningriik‎|Prantsusmaa kuningriigi]] ja Inglismaa vahel toimunud pikaajalise sõja põhjuseks oli Inglismaa nõudmine Prantsusmaa trooni järele, mis oli tekkinud kuninglike abielude tagajärjel. Saja-aastase sõja algataja oli kuningas [[Edward III]], kelle arvates oli pärast [[Kapetingid]]e pealiini (1328. aastal Prantsusmaa kuningas [[Charles IV]]) väljasuremist Prantsusmaal temal suurim õigus troonile, kuna tema ema Isabella oli Charlesi õde, mitte aga [[Valois' dünastia]]l, mis tegelikult valitsema asus. Prantslased olid lähtunud [[Saali õigus]]est ja pannud troonile lähima meessoost sugulase, Edward taotles trooni aga [[Philippe IV]] tütrepojana. Tegelikult ei oleks tal olnud õigust Prantsusmaa troonile ka naisliini kaudu, kuna sel juhul oleks edestanud teda pärimisjärgluses [[Navarra kuningriik|Navarra]] kuninganna [[Jeanne II]], [[Louis X]] ainus tütar.
 
1436–1441 vallutasid prantslased tagasi [[Île-de-France]]'i. 1451 vallutasid nad tagasi [[Bordeaux]], [[Cherbourg]]i ja [[Bayonne]]'i. Prantslased lõpetasid sõja 1453 [[Castilloni lahing]]uga, milles inglased kaotasid 4000 meest. Vaid [[Calais]] linn ja selle lähiümbrus jäi [[1559]]. aastani inglaste valdusse.
[[Pilt:King_Richard_III.jpg|thumb|Inglismaa kuningas (1483–1485) [[Richard III]]]]
[[File:Atlas Cosmographicae (Mercator) 100.jpg|thumb|left|300px|Inglismaa kuningriigi ja Suurbritannia saare alad, Euroopa kaardil 1596. aastal. [[Gerardus Mercator]]i atlasest ''Atlas sive Cosmographicae Meditationes de Fabrica Mundi et Fabricati Fugura'']]
====Rooside sõda====
{{Vaata|Rooside sõda}} ''(1455–1487)'', ''[[Lancasteri dünastia]]'', ''[[Yorki dünastia]]''
Rooside sõja järel valitses kuningriiki pool sajandit noorem haru, [[Lancasteri dünastia|Lancasterid]] (1399–1413 [[Henry IV]], 1413–1422 [[Henry V]], 1422–1461 ja 1470–1471 [[Henry VI]]), kuni see põrkus Rooside sõjas [[Yorki dünastia|Yorki haruga]]. Kolme Lancasteri kuninga järel läks kroon kolme Yorki kuninga kätte (1461–1470 ja 1471–1483 [[Edward IV]], 1483 [[Edward V]], 1483–1485 [[Richard III]]), kellest viimane, [[Richard III]], langes [[Bosworthi lahing]]us 1485.
 
Plantagenet'de ajal kujunes Inglismaal eripärane inglise kultuur ja kunst. Seda edendasid mõned kuningad, kes olid "Inglise luule isa" [[Geoffrey Chaucer]]i patroonid. Tollane populaarseim arhitektuuristiil oli [[gooti arhitektuur]]. Igapäevaelu ja kultuuri mõjutas [[Must Surm]].
[[Pilt:Hans Holbein d. J. 049.jpg|thumb|Inglismaa kuningas (1509–1547) [[Henry VIII]] [[1537]]. aasta paiku]]
 
[[Pilt:Elizabeth1England.jpg|pisi|Inglismaa kuninganna (1558–1603) [[Elizabeth I]]]]
[[Pilt:Empire-Roman-Emperor-Charles-V.jpg|thumb|left|Habsburgide impeerium enne 1526. aastat. Lilla ([[Kastiilia]]), punase ([[Aragóni kuningriik|Aragón]]) ja tumekollasega ([[Burgundia krahvkond|Burgundia]]) on tähistatud Karl V võimuala, kollasega ([[Austria]]) [[Ferdinand I]] valdused.]]
[[File:Atlas Cosmographicae (Mercator) 100.jpg|thumb|left|300px|Inglismaa kuningriigi ja Suurbritannia saare alad, Euroopa kaardil 1596. aastal. [[Gerardus Mercator]]i atlasest ''Atlas sive Cosmographicae Meditationes de Fabrica Mundi et Fabricati Fugura'']]
===Tudorite Inglismaa===
{{Vaata|Tudorid}} (1485–1603), ''[[Henry VII]] (1485–1509), [[Henry VIII]] (1509–1547), [[Edward VI]] (1547–1553), [[Mary I]] (1553–1558) [[Elizabeth I]] (1558–1603)''
 
====Henry VII====
 
Inglismaa kuningriigi kuningas Henry VII oli [[Tudorid|Tudori dünastia]] asutaja, kes sai kuningaks pärast [[Prantsusmaa kuningas|Prantsusmaa kuningalt]] toetusena saadud rahaga varustud [[invasioon]]iväega [[1485]]. aastal Inglismaale tungimist ja Richard III löömist [[Bosworhti lahing]]us. Ta suutis oma võimu stabiliseerida ja tagada [[Tudorite dünastia]] võimu järgmiseks 118 aastaks, abielludes [[Edward IV]] tütre [[Yorki Elizabeth]]iga.
====Henry VIII====
Inglismaa ja [[Iirimaa ajalugu|Iirimaa]] [[kuningas]] [[Henry VIII]] oli rahvusvahelistes suhetes tihti kaalukeeleks [[Prantsusmaa kuningriik‎|Prantsusmaa]] kuninga [[François I]] ja [[Habsburgid]]e dünastiast Saksa-Rooma riigi valitseja [[Karl V]] vahel, kes kumbki Mandri-Euroopas püüdsid oma mõjuvõimu kehtestada. Algul toetas Henry Karli, siis läks François poole üle (Prantsuse kuningas aitas tal üle saada ka [[reformatsioon]]iga tekkinud probleemidest), lõpuks aga sidus ta end taas Karliga, püüdes võita juurde valdusi Prantsusmaal.
 
====Reformatsioon====
{{Vaata|Reformatsioon}}, ''[[Protestantism]]'', ''[[Anglikaani kirik]]'', ''[[Westminster Abbey]]''
Inglismaa kuningas [[Henry VIII]] (1509–1547) ei pooldanud [[Martin Luther]]i õpetust, kuid pooldas reformatsiooni isiklikel põhjustel, kuna paavst keeldus lahutamast tema abielu. Inglismaal moodustas Henry VIII anglikaani kiriku – Inglise riigikiriku, mille pea oli kuningas. Kuninga ettepanekul keeldus [[Inglismaa parlament]] paavsti [[kuuria]]le makse tasumast, kirikupeaks kinnitati kuningas. Suleti kõik kloostrid, maad ja varad konfiskeeriti ja kirikuteenistus muudeti sisuliselt protestantlikuks ja ingliskeelseks.
 
===Elizabeth I===
[[Pilt:Elizabeth1England.jpg|pisi|Inglismaa kuninganna (1558–1603) [[Elizabeth I]]]]
[[File:Atlas Cosmographicae (Mercator) 047.jpg|thumb|300px|Iirimaa, Inglismaa kuningriik, [[Šotimaa kuningriik]], Euroopa kaardil 1596. aastal. [[Gerardus Mercator]]i atlasest ''Atlas sive Cosmographicae Meditationes de Fabrica Mundi et Fabricati Fugura'']]
Elizabeth I ajal muutus Inglismaa võimsaks mere- ning koloniaalriigiks ja kujunes lõplikult välja [[anglikaani kirik]]. Valitsemises oli Elizabeth mõõdukam, välispoliitikas ettevaatlik ning toetas vaid pooleldi rida ebaefektiivseid, halvasti varustatud sõjaretki Hollandisse, Prantsusmaale ja Iirimaale, sidus Hispaania [[Võitmatu Armaada]] purustamine [[1588]]. aastal tema nime igaveseks võiduga, mida sageli peetakse üheks suuremaks Inglismaa ajaloos. 20 valitsusaasta jooksul ülistati teda kui [[kuldajastu]] valitsejat ning see kujutelm püsib [[inglased|inglaste]] seas tänini. Elizabethi valitsusaega nimetatakse [[Elizabethi ajastu]]ks. Eelkõige tuntakse seda [[Inglise renessanssteater|Inglise draama]] poolest, mille kuulsaimad esindajad on [[William Shakespeare]] ja [[Christopher Marlowe]], ning Inglise meresõitjate poolest, keda esindab näiteks [[Francis Drake]].
 
===Inglise-Hispaania sõjad===
 
Järgnesid veel ka [[Inglise-Hispaania sõda (1625–1630)]], osana [[Kolmekümneaastane sõda|Kolmekümneaastaseste sõjast]] ja [[Inglise-Hispaania sõda (1654–1660)]].
 
===Elizabeth I===
Elizabeth I ajal muutus Inglismaa võimsaks mere- ning koloniaalriigiks ja kujunes lõplikult välja [[anglikaani kirik]]. Valitsemises oli Elizabeth mõõdukam, välispoliitikas ettevaatlik ning toetas vaid pooleldi rida ebaefektiivseid, halvasti varustatud sõjaretki Hollandisse, Prantsusmaale ja Iirimaale, sidus Hispaania [[Võitmatu Armaada]] purustamine [[1588]]. aastal tema nime igaveseks võiduga, mida sageli peetakse üheks suuremaks Inglismaa ajaloos. 20 valitsusaasta jooksul ülistati teda kui [[kuldajastu]] valitsejat ning see kujutelm püsib [[inglased|inglaste]] seas tänini. Elizabethi valitsusaega nimetatakse [[Elizabethi ajastu]]ks. Eelkõige tuntakse seda [[Inglise renessanssteater|Inglise draama]] poolest, mille kuulsaimad esindajad on [[William Shakespeare]] ja [[Christopher Marlowe]], ning Inglise meresõitjate poolest, keda esindab näiteks [[Francis Drake]].
 
===Inglise–Šoti personaalunioon===
[[1603]] suri lastetu [[Elizabeth I]] ning Inglismaa troonile tõusis James I nime all [[Šotimaa kuningas]] [[James VI]], mis tähendas, et Inglismaa ja [[Šotimaa kuningriik|Šotimaa]] moodustasid 1603. aastal [[personaalunioon]]i, mida kuningas hakkas nimetama [[Suurbritannia]]ks. Nii võiks James I teataval määral pidada esimeseks Suurbritannia kuningaks, kuid ametlikult jäid Inglismaa ja Šotimaa siiski eraldi riikideks ning nende juriidiline ühendamine toimus alles [[1707]]. aastal.
===Stuartite Inglismaa===
{{Vaata|Stuartid}}, ''[[James I (Inglismaa)|James I ja VI]] (1603–1625), [[Charles I (Inglismaa)|Charles I]] (1625–1649)''
====James I====
James I valitsusaja esimene periood kuni kantlser [[Robert Cecil]]i surmani aastal [[1611]] oli küllaltki edukas, sest viimane oli osav ning edukas riigimees, kes suutis ka teiste favoriitide mõju kuningale minimeerida. Tema ajal allutati [[Iirimaa]] kindlamalt keskvõimule, sundides sealseid mässulisi krahve põgenema ning rajades sinna protestantide asundusi, samuti algas Inglismaa asunduste rajamine Uues Maailmas, silmapaistvamaks asunduseks kujunes [[Jamestown (Virginia)|Jamestown]].
 
Pärast Cecili surma muutus Jamesi poliitika üha heitlikumaks, favoriitide mõju üha kasvas ning reaalne riigivalitsemine jäi unarusse või hakati seda kuritarvitama. Kuninga vastuolud parlamendiga üha suurenesid, kuid et James end reaalselt saadikute üle enamasti kehtestada ei suutnud, siis ei muutunud need niivõrd ohtlikuks kui 30 aastat hiljem, mil Charles I ja parlamendi vastuoludest sugenes [[Inglise kodusõda]], aastatel [[1642]]–[[1651]].
===Inglise kodusõda===
{{Vaata|Inglise kodusõda}} ''(1642–1651)''
53 413

muudatust