Silmud: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
11. rida:
1920ndatel arvasid bioloogid Kiaer ja Stensiö esimesena sellesse rühma [[luukilbilised]] ''Osteostraci'' ja [[kilbitud]] ning silmlased, sest kõigil neil on üks selgmine "sõõre" (lihtne ninaava), mida nüüd nimetatakse [[nasohüpofüsiaalava]]ks (Kiaer (1924), Stensiö (1927)). Nimi on pandud luukilbiliste perekonna ''[[Cephalaspis]]'' ('peakilp') järgi. Selgroogsete süstemaatikas peeti [[lõuatu|lõuatuid]] [[lõugsuused|lõugsuustest]] eraldi olevaks klaadiks ning lõuatud jagunesid Stensiö järgi rühmadeks ''[[Pteraspidomorphi]]'' ([[pihklased]] ja [[erikilbilised]] (''Heterostraci'') ja ''Cephalaspidomorphi'' (ühelt poolt silmulised ja kilbitud, teiselt poolt luukilbilised).
Enamik paleontolooge nõustus, et ''Cephalaspidomorphi'' selles koosseisus on [[monofüleetiline rühm]], kuid mitte pihklaste kokkupanekuga
Pärast [[kladistika]] tekkimist avaldati rida uusi sugupuid. Kõik nad lähtusid sellest, et silmulised on kaotanud rea tunnuseid, sealhulgas paarilised uimed, välisskelett ja sensoorjoonekanalid. Gagnier (1993) avaldas esimese arvutiga saadud sugupuu, mis selle eelduse hülgas ning asetas kõik [[ostrakodermid]] (eksoskeletiga väljasurnud lõuatud) lähedamasse sugulusse lõugsuustega kui silmuliste ja pihklastega. Selle sugupuu järgi tuleb välja, et rühma ''Cephalaspidomorphi'' eristavaks tunnuseks peetud selgmine nasohüpofüsiaalava kas tekkis mitu korda või on selgroogsete ühine tunnus.
| |||