Dublin: erinevus redaktsioonide vahel

Arvatakse, et esimesed kirjalikud teated Dublini lähistel elavatest inimestest pärinevad [[Ptolemaios]]elt aastast 140 [[m.a.j.]]. Mõnede andmete põhjal olid seal olemas püsiasukad juba 1. sajandil [[e.m.a.]]. Hiljem rajati sinna klooster. Linn ise rajati [[841]]. aastal [[Skandinaavia|skandinaavlaste]] poolt. Pärast normandlaste sissetungi sai Dublinist keskne sõjaline ja õiguslik jõupunkt, kusjuures suurem osa jõust oli koondunud Dublini lossidesse. Sellisena elati kuni Iirimaa iseseisvumiseni. [[14. sajand|14.]]-–[[16. sajand]]il oli Dublin ja selle lähiümbrus suurim valitsuse hallatav piirkond.

Alates [[17. sajand]]ist hakkas Dublin laienema. Kuningas [[George IV]] ajal oli Dublin mõnda aega [[London]]i järel [[Briti impeerium]]i suuruselt teine linn. Sellest ajast on pärit ka suurem osa Dublini arhitektuurilistest vaatamisväärtustest. Samasse perioodi jääb ka [[Guinnessi õlletehas]]e sünd. [[19. sajand]]i algust iseloomustas Dublini langus, kuid [[Belfast]]is leidis aset töötstusliktööstuslik kasv. [[20. sajand]]i alguseks oli viimase rahvastik pea kaks korda suurem. Kui Belfastist oli selleks ajaks saanud õitsev tööstuslinn, iseloomustasid suursuguse ajalooga Dublinit räpasus ja tuntavad sotsiaalsed klassivahed. Dublin oli jätkuvalt administratsiooni ja [[transport|transpordi]] keskuseks suuremale osale Iirimaast, kuigi jäi pea täielikult kõrvale [[industriaalrevolutsioon]]ist.

[[1916]]. aastal kesklinnas aset leidnud [[Lihavõtte ülestõus]] põhjustas palju kahjustusi. [[Inglise-Iiri sõda]] ja [[Iirimaa kodusõda]] suurendasid kahjustuste hulka, sealhulgas purustati mitmed olulised ja arhitektuuriliselt väärtuslikud hooned. Mitmed majad taastati ja parlament kolis ümber [[Leinsteri hoone]]sse. Alates [[II maailmasõda|II maailmasõjast]] kuni [[1960. aastad|1960ndateni1960. aastateni]] oli Dublin üsna mahajäänud pealinn, eriti vähe arhitektuurilisi muudatusi oli toimunud kesklinna piirkonnas. See tegi linnast ideaalse paiga filmivõteteks, mis on viinud mitmete heade filmide tootmiseni.

Majanduslike olude paranemisega paranes ka linna üldpilt, tehti mitmeid arhitektuurilisi muutusi, mis omakorda tõi kaasa suure kampaania Georg IV aegse arhitektuuri, [[tänav]]ate ja suursugususe säilitamiseks. Alates [[1997]]. aastast on linnapilt tuntavalt muutunud, peamiseks põhjuseks nii era- kui ka riiklikul kapitalil põhinevad investeeringud ehitusse, transporti ja [[ettevõtlus]]se.

Dublin on üle maailma tuntud kirjanduslinnana. Siit on pärit [[Nobeli preemia]] laureaadid [[William Butler Yeats]], [[George Bernard Shaw]] ja [[Samuel Beckett]]. Teised tuntud kirjanikud on [[Oscar Wilde]], [[Jonathan Swift]] ja "[[Dracula]]" autor [[Bram Stoker]]. Kõige rohkem aga teatakse Dublinit kui [[James Joyce]]’i elukohtaelukohana. Tema kuulsaim teos on "Dublinlased" ("''Dubliners''"), mis on 20. sajandi alguses linnas elanud inimeste traditsioonilist eluolu kirjeldav lühijuttude kogumik. Samuti kirjeldab väga tõetruult Dublinit üks tema põhiteoseid, "Ulysses", mis muuseas annab linnast hea [[topograafia|topograafilise]] ülevaate. Peale selle on linnast pärit [[J. M. Synge]], [[Seán O'Casey]], [[Brendan Behan]], [[Maeve Binchy]] ja [[Roddy Doyle]]. Dublinis asuvad ka Iirimaa suurim raamatukogu ja kirjandusalane muuseum ([[National Library of Ireland]] ja [[National Print Museum of Ireland]]).

Linnas on mitmeid [[teater|teatreid]], siit on sirgunud palju kuulsaid näitlejaid, nt [[Noel Purcell]], [[Brendan Gleeson]], [[Stephen Rea]], [[Colin Farrell]] ja [[Gabriel Byrne]]. Tuntumad teatrid on theThe Gaiety, theThe Abbey, theThe Olympia ja Gate.

Suurem osa Iiri spordiorganisatsioonide peakontoritest asub Dublinis. Linnas tegeldakse aktiivselt ka kõigi nende spordialadega, mis üle Iirimaon populaarsed onkogu Iirimaal: [[keldi jalgpall]], [[jalgpall]], [[ragbi]] ja [[kurling]].

Dublinit iseloomustab põhja-lõunasuunaline jagunemine, jagunemine toimub mööda Liffey jõge. Põhja peetakse pigem [[töölisklass]]i ja Lõunat kesk- ja [[kõrgem keskklass|kõrgema keskklassi]] koduks. Tegelikkuses sellist selget jagunemist pole. Vastavalt jõekaldale on jagatud ka postiteenuse piirkonnad: kõik põhjapoolsed on nummerdatud paaritute, lõunapoolsed paarisarvudega. Jaotumine Põhja ja Lõuna vahel sai alguse mõned sajandid tagasi, kui Kildare krahv ehitas oma residentsi tollal jõe vähemaustatud lõunakaldale. Kui talt küsiti, miks ta oma kodu sinna rajas, vastas ta vaid: “Kuhu lähen mina, sinna tuleb ka mood”, mispeale järgnesid talle mitmed Iiri [[kõrgklass]]i kuuluvad perekonnad. Lihtsustatud sotsiaal-majanduslik Põhi-Lõuna jaotus – rikas, liberaalne ja ennasttäis Lõuna ning vaene, tööstuslik ja lihtkodanlik Põhi – ei tule tänatänapäeva tegelikkuses vägakuigi selgelt esile.

[[2006]]. aastal elas Linnavolikogu poolt hallatavas alas 505 739 inimest ja linna ümbritsevate valdadega koos 1, 661, 185 inimest. Arvatakse, et aastaks 2021 kasvab see arv 2,1 miljoni elanikuni. Täna elab arvestuslikult 40% Iirimaa rahvastikust 100km raadiuses Dublinist.

10% Iirimaa elanikkonnast on välismaist päritolu, kusjuures ebaproportsionaalselt suur osa neist valib uueks koduks just Dublini. Näiteks 60% [[Aasia]] päritolu Iirimaa elanikest elavad Dublinis. Multikultuursus avaldub väga selgelt näiteks rahvustoidupoodide laias levikus, eriti Parnell Streetil andja Moore Streetil.

Alates [[2008]]. aastast kehtib [[West-Link]]il, üle Liffey jõe jooskvaljooksval kahel paralleelsel betoonsillal, kaheeurone [[teemaks]].

[[Dublini metroosüsteem]]i loomine on kirjas [[Iiri valitsus]]e [[2005]]. aastal vastu võetud arengukavas Transport 21. Kuuldavasti saab [[metroo]] olema täiesti omaette seisev süsteem, mis ei sega muud liiklust. Metro North peaks plaani kohaselt teeindamateenindama neid piirkondi, mis hetkelparasjagu on ühistranspordiga kehvemini kaetud on, Metro West hakkaks teenindama kolme suurt äärelinna – [[Tallaght]], [[Clondalkin]] ja [[Blanchardstown]].

Dublin on [[Iirimaa meedia]]- ja kommunikatsioonikeskus. Siin asuvad mitmete ajalehtede (The Irish Times, Irish Independent), raadiojaamade (Today FM ja Newstalk), telejaamade (TV3, Channel 6, City Channel ja Setanta Sports) ning [[telefon]]i- ja [[mobiiltelefon|mobiilikompaniidemobiilsidefirmade]] (Eircom, Meteor, Vodafone ja O2) peakontorid. Iirimaa rahvusringhäälingu Radio Telefís Éireann (RTÉ) peamised kontorid ja stuudiod asuvad Dublinis Donnybrookis. RTE toodab populaarset telesarja "[[Fair City]]", mille tegevus toimub fiktiivses Dublini linnaosas [[Carraigstown]].

Linnavolikogu on ühekojaline ja sinna valitakse iga viie aasta tagant 52 linlaste esindajat. Enim hääli saanud [[partei]] määrab komisjonide koosseisu, milliseks kujuneb [[poliitika]] ja kellest saab linnapea. Linnavolikogu ülesandeks on koostada iga-aastane eelarve, mis hõlmab kulutusi elamumajanduses, liikluskorralduses, jäätmekäitluses, kanalisatsioonis, planeeringutes jne. Linnavolikogu otsuste ellluviimiseelluviimise eest vastutab linnahaldur (''Dublin City Manager'').

[[Iiri valitsus]] asub valitsushoones, mille arhitektiks on [[Sir Aston Webb]], kes on ühtlasi [[Buckinghami Palee]] fassaadi autor. Valitsushoone loodi esialgu Kuningliku Teaduskolledži tarbeks. [[1921]]. aastal peeti seal Lõuna-Iiri Alamkoja koosolekuid. Arvestades hoone paiknemist Leinster House’i läheduses, võeti osa teaduskolledži hoonest ministrite kabinettide tarvis ajutiselt kasutusse. Nii valitsushoone kui ka Leinster House pidid olema valitusevalitsuse ja parlamendi ajutisteks asukohtadeks, ent täidavad seda ülesannet veel tänapäevalgi.

An Garda Síochána aastate [[2001]]–[[2005]] ametliku statistika järgi on Dublini linnastuala kuritegevus 1000 elaniku kohta riigi kõrgeim. [[1980. aastad|1980]]-.–[[1990. aastad|1990ndatel1990. aastatel]] puhkes töölisklassi elamurajoonides nii kesk- kui ka äärelinnas [[heroiin]]i <nowiki/>epideemia. Aastatel [[2004]]–[[2006]] sooritati Dublinis 80 [[mõrv]]a, 32 neist olid seotud kuritegelike kampadega. 2007. aasta esimesel poolel oli Dublinis 15 mõrva, millest 4 puhul oli tegemist [[gäng]]ikuritegudega. Dublin on esikohal ka surmavate [[pussitamine|pussitamiste]] osas.

*[http://www.doindublin.com doinDublin.com] (englishinglise keeles)