Sloveeni keel: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Kooseis > koosseis |
PResümee puudub |
||
29. rida:
Alates [[8. sajand]]ist läbis [[Karantaania]] slaavlaste keel ehk alpislaavi keel (''alpska slovanščina'') rea järkjärgulisi muutusi ja uuendusi, mis olid iseloomulikud lõunaslaavi keeltele. Jämedalt võttes tekitasid need arengud [[13. sajand]]iks sloveeni keele.
Sloveeni kirjakeele ajastu algab koos [[Primož Trubar]]iga (1508–1586), [[sloveenimaad]]e [[protestantism|protestantliku]] kiriku asutaja ja [[Uus Testament|Uue Testamendi]] tõlkijaga sloveeni keelde, kelle ''Abecearium'' ja ''Cathechismus'' avaldati veel [[1550]]. aastal. Protestantlik jutlustaja ja õpetaja [[Adam Bohorič]] (1520–1598) kirjutas esimese sloveeni keele [[grammatika]] ''Articae horulae succisivae'', mis sisaldas ka esimese sloveeni tähestiku reeglid. [[Bohoriči tähestik]] (''bohoričica'') oli kasutusel 1840. aastateni, mil selle vahetas välja [[gaji tähestik]] (''gajica''). [[Prantsuse revolutsioon]]i, [[Napoleoni sõjad|Napoleoni sõdade]] ning [[Maria Theresia]] ja [[Joseph II]] [[reform]]ide mõjul hakkas sloveeni keel avalikus elus laiemalt levima, seda nii koolides kui ka ametiasutustes. Samuti kasvas
Uus seisukoht sai üles kirjutatud [[sloveenid|sloveeni]] keeleteadlase [[Jernej Kopitar]]i (1780–1844) koostatud grammatikaga ''Grammatik der Slavischen Sprache in Krain, Karnten und Steyemark'' [[1808]]. aastal. Kirjakeele staatus tõusis märgatavalt tänu [[France Prešeren]]i (1800–1849) kõrgetasemelisele luulele (''Poezije'', [[1847]]). [[19. sajand]]i teisest poolest alates hakati sloveeni keelt veelgi ulatuslikumalt kasutama. Kõige olulisemaks keelega seotud otsuseks olid [[frantsisklased|frantsisklasest]] keeleteadlase, paater [[Stanislav Škrabec]]i (1844–1918) kirjapandud sloveeni keele hääldusnormid, mis aitasid edaspidi keelt arendada ja kergitasid ühtlasi sloveeni keele üldist staatust avalikkuse silmis. Sloveeni-saksa sõnastiku (Maks Pleteršnik, [[1894]]–[[1895]]), sloveeni keele ortograafia (''Slovenski pravopis''; Fran Levec, [[1899]]) ja sloveeni keele keskkooligrammatika (Anton Breznik, [[1916]]) ilmumine muutsid sloveeni kirjakeele kõikide sloveenide ühiseks keeleks.
| |||