Aluliina ordulinnus: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
87. rida:
[[File:Alūksne Castle plan.jpeg|thumb|Löwis of Menari joonistatud linnuse plaan]]
 
[[1582]], pärast venelaste väljalöömist maalt määras Poola kuningas [[Stefan Bathory]] AlulinnaAluliina, [[KulpeKulna]] (Gulbene) ja [[Kirumpää]] [[staarost]]iks kuningliku kindralkomissari Liivimaal [[Stanisław Pękosławski]].<ref>Dionysius Fabricius, "Liivimaa ajaloo lühiülevaade 1158 – 16101158–1610", Gustav Bergmann, 1795, Johannes Esto Ühing, 2010, tõlge Jaan Unt, lk 251</ref> Liivimaa ühendati Poola–Leeduga ([[Rzeczpospolita]]).
 
1582 koostas [[paavst]]i [[Gregorius XIII]] [[legaat]] [[Põhja-Euroopa]]s [[jesuiit]] [[Antonio Possevino]], kes oli juhtinud ka Poola ja [[Venemaa]] vahelise [[Jam Zapolski vaherahu]] sõlmimist, ilmselt paavsti ülesandel Liivimaa linnade ja kindluste kaardi, kus iga linnus oli kujutatud oma kordumatu silueti ja vastavalt tähtsusele ka suurusega. AlulinnaAluliina on kujutatud 5 torniga järvesaarel olevana ja keskmisest suuremana. Saksakeelsele nimele on lisatud ka nimekuju ''Alsist''.<ref>"Rakvere linnuse ajalugu I aastatuhandest XX sajandini.", Oliver Pagel, Odette Kirss, SA Virumaa Muuseumid ja Tänapäev, 2008, lk 71, 73, ISBN 978-9985-62-622-1</ref>
 
[[1591]] on Alulinna linnuse pealik ja piirkonna [[vojevood]] [[Albrecht Latzky]].<ref>http://books.google.ee/books?id=KqRKAAAAcAAJ&pg=PA292&dq=Kirchspiel+Luhde&hl=en&sa=X&ei=FFTbUP-ONM2R0QWtqoDYBg&ved=0CGAQ6AEwCQ#v=onepage&q=Kirchspiel%20Marienburg&f=false, lk 257</ref>
95. rida:
[[1600]] langesid linnus ja küla rootslaste kätte, kuid Poola väed Zamoyski juhtimisel vallutasid selle peatselt tagasi.<ref>[http://www.letonika.lv/groups/default.aspx?cid=991923&r=1101173&lid=991923&q=Ergli&h=1887, Letonika]</ref>
 
[[1601]], 27. jaanuaril tulid AlulinnaAluliina koondunud aadel ja mõisnikud hertsog Karli rootsi vägede poole üle.<ref>Marienburi aadel ja maa-asurid hertsog Karlile Marienburist 27. I 1601, — Bienemann, Mittheilungen XVII, lk. 490—492.</ref> Vastav nõudmine saadeti Lõuna-Eestis viibiva hertsogi poolt Aluliina Adam Schrappferi ja Otto Vietinghoffiga, lubati rootsi vägede kaitset, aadlile usuvabadust ja mõisate valdusõiguse säilimist.<ref>Ajalooline Ajakiri, 1932, nr 3, lk 141</ref> Hertsog Karli teenistuses Poolalt vallutatud linnuste revideerijana ametis oleva Conrad Bussau andmetel oli linnus halvas seisukorras<ref>Bienemann, Mittheilungen IV, lk 66</ref>
 
[[1625]] augusti ja septembri jooksul langesid taasalanud Poola–Rootsi sõjas rootslaste kätte Vastseliina, Atsele, AlulinnaAluliina ja mitmed teised väiksemad linnused.<ref>http://www.histrodamus.ee/?event=Show_event&event_id=4385&layer=267&lang=est#4385</ref> Rootsi vägesid juhatas krahv Gustav Horn.
 
[[1627]] oli linnus heas seisukorras ja relvadega varustatud. [[Rootsi kuningas]] [[Gustav II Adolf]] läänistas kogu linnusevalduse, millesse [[Aluliina kihelkond|Aluliina kihelkonnas]] kuulusid ''Marienburg''i, ''Annenhof''i, ''Hermannshof''i, ''Malupi'' (koos ''Catharinenburg''iga), ''Charlottenburg''i ja ''Kalnemoisa'' (koos ''Ottenhof''iga) mõisad, kindralooberst [[Gustav Horn]]ile (vabahärra [[Gustaf Evertsson Horn af Marienborg]]). Hiljem lisandusid valduse juurde ''Ilsen''i, ''Doremuische'' ja ''Alswig''i mõisad. [[Apekalnsi kihelkond|Apekalnsi kihelkonnast]] sai Horn ''Alt–Laizen''i, ''Neu–Laizen''i ja ''Marienstein''i mõisad. Mõisate reduktsiooniga XVII sajandi lõpul läks kogu valdus, milles oli 1688. aastaks 2kahe kihelkonna peale 106,25¼ aakrit[[adramaa]]d haritavat maad, jälle rootsi riigile tagasi.<ref>http://books.google.ee/books?id=KqRKAAAAcAAJ&pg=PA292&dq=Kirchspiel+Luhde&hl=en&sa=X&ei=FFTbUP-ONM2R0QWtqoDYBg&ved=0CGAQ6AEwCQ#v=snippet&q=Kirchspiel%20Marienburg&f=false, lk 254</ref>
 
[[1646]] oli Alulinna komandant [[Mathias Hilgärtner]], kellele [[Rootsi kuninganna Christina]] kinkis ''Goldbeck''i mõisa, mis rootsi valitsusajal eelmise omaniku [[Heinrich Tiesenhausen]]i poola-meelsuse tõttu Alulinna linnuselääni hulka oli arvatud.<ref>http://books.google.ee/books?id=KqRKAAAAcAAJ&pg=PA292&dq=Kirchspiel+Luhde&hl=en&sa=X&ei=FFTbUP-ONM2R0QWtqoDYBg&ved=0CGAQ6AEwCQ#v=snippet&q=Kirchspiel%20Marienburg&f=false, lk 257</ref>
 
[[1656]] [[1658]] valdasid linnust järjekordse Vene–Rootsi sõja ajal vene väed.<ref>http://www.bernievancastle.de/index.php?option=com_content&view=article&id=1119</ref> Venelased kasutasid seda linnust ka sõjas Poola–Leedu vastu.
 
1658, detsembris [[Vallisaare vaherahu]]ga venelaste ja rootslaste vahel jäid venelastele kõik nende vallutatud kindlused ja linnad: Koknese, Vastseliina, Tartu, Aluliina, Antsla, Vasknarva, Vana-Väina, Räisaku, Lutsi ja Vilaka.<ref>http://offtop.ru/castles/v1_24838__.php</ref>
111. rida:
[[1662]], [[Kärde rahu]]ga said rootslased linnuse lõpuks enda valdusse ja alustasid kindlustuste taastamisega.<ref>http://www.travelzone.lv/latvija/pils/alukstne/index.php</ref>
 
[[1680]] seadsid rootslased linnusesse üles 22 kahurit ja kaevasid linnuse saare poolsesse külge 2 kaitsekraavi – ilmselt oli neil plaan sinna pikaks ajaks paika jääda paika.<ref>http://www.travelzone.lv/latvija/pils/alukstne/index.php</ref>
 
[[File:Aluliina kindluse plaan 1.jpg|thumb|Rootslase [[Erik Dahlberg]]i koostatud Aluliina kindluse rajamisekindlustamise plaan.]]
 
[[XVII sajand]]i lõpus plaanisid rootslased fortifikatsioonimeister Eric Dahlbergi juhtimisel Aluliina põhjalikult ehitada ümber ja kindlustada.<ref>http://offtop.ru/castles/v1_24838__.php</ref> Ordulinnusest kirdesse Kapsētase poolsaarele Tempļakalnsi mäele (Templimägi, 217 m) planeeriti rajada terve 5 bastioniga kindlustatud linn. Kuid plaani elluviimiseks ei jätku ei jõudu ega vahendeid, samuti algas enne Põhjasõda.
119. rida:
[[1701]] – Vene väed tungisid Lõuna-Eestisse. Septembris toimuvad lahingud [[Räpina]]s, [[Kasaritsa]]l ja [[Rõuge]]s. Kasakate, tatarlaste ja kalmõkkide rüüsteretked suundusid eriti Alulinna piirkonda.<ref>http://www.hot.ee/laging/kroonika_000.htm</ref>
 
[[1702]], 24. augustil peale 10 – päevast10–päevast piiramist, kui suurtükitulega oli juba purustatud märkimisväärne osa müüre, otsustas rootsi armee komandör Flovian Philo von Tilam taganeda ja kindlus alistus kindralfeldmarssal Šeremetjevi juhitud vene vägedele. Sealjuures saavutati kokkulepe, et kui rootslased annavad linnuse käest, lubatakse neil vabalt lahkuda. Linnusesaart järvekaldaga ühendavast sillast üleminekul kostis kusagilt juhuslikku tulistamist ja vaherahu oligi rikutud ning rootsi väed hävitati. Venelaste kätte langes vangi ka piiblitõlkija [[Ernst Glück]] ja tema kasutütar [[Marta Skawronska]], kellest sai hilisem [[Vene keisrinna]] [[Katariina I]]. Linnust kaitses ka 300–meheline läti pataljon.<ref>http://lv.wikipedia.org/wiki/Al%C5%ABksnes_pils</ref> Teistel andmetel kõik rootslased ei alistunud ja linnuse komandant suurtükiväekapten Wolf (Wulff) ja junkur Gottlieb lasid end koos järelejäänud kaitsemeeskonnaga õhku. Tollal purustati ka rootsi ajal taastekkinud linnake ja AlulinnastAluliinast jäi järele väike asula.<ref>http://books.google.ee/books?id=KqRKAAAAcAAJ&pg=PA292&dq=Kirchspiel+Luhde&hl=en&sa=X&ei=FFTbUP-ONM2R0QWtqoDYBg&ved=0CGAQ6AEwCQ#v=snippet&q=Kirchspiel%20Marienburg&f=false, lk. 252</ref>
 
[[File:02 182 Book illustrations of Historical description of the clothes and weapons of Russian troops.jpg|thumb|Vene armee jalaväepolgu seersant. Tagaplaanil saarel Aluliina kindluslinnus 1702 aastal.]]
 
Pärast Põhjasõda ei vastanud linnus sõjalise tugipunktina enam aja nõuetele ja kaotas oma strateegilise tähtsuse.