Aluliina ordulinnus: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
87. rida:
[[File:Alūksne Castle plan.jpeg|thumb|Löwis of Menari joonistatud linnuse plaan]]
[[1582]], pärast venelaste väljalöömist maalt määras Poola kuningas [[Stefan Bathory]]
1582 koostas [[paavst]]i [[Gregorius XIII]] [[legaat]] [[Põhja-Euroopa]]s [[jesuiit]] [[Antonio Possevino]], kes oli juhtinud ka Poola ja [[Venemaa]] vahelise [[Jam Zapolski vaherahu]] sõlmimist, ilmselt paavsti ülesandel Liivimaa linnade ja kindluste kaardi, kus iga linnus oli kujutatud oma kordumatu silueti ja vastavalt tähtsusele ka suurusega.
[[1591]] on Alulinna linnuse pealik ja piirkonna [[vojevood]] [[Albrecht Latzky]].<ref>http://books.google.ee/books?id=KqRKAAAAcAAJ&pg=PA292&dq=Kirchspiel+Luhde&hl=en&sa=X&ei=FFTbUP-ONM2R0QWtqoDYBg&ved=0CGAQ6AEwCQ#v=onepage&q=Kirchspiel%20Marienburg&f=false, lk 257</ref>
95. rida:
[[1600]] langesid linnus ja küla rootslaste kätte, kuid Poola väed Zamoyski juhtimisel vallutasid selle peatselt tagasi.<ref>[http://www.letonika.lv/groups/default.aspx?cid=991923&r=1101173&lid=991923&q=Ergli&h=1887, Letonika]</ref>
[[1601]], 27. jaanuaril tulid
[[1625]] augusti ja septembri jooksul langesid taasalanud Poola–Rootsi sõjas rootslaste kätte Vastseliina, Atsele,
[[1627]] oli linnus heas seisukorras ja relvadega varustatud. [[Rootsi kuningas]] [[Gustav II Adolf]] läänistas kogu linnusevalduse, millesse [[Aluliina kihelkond|Aluliina kihelkonnas]] kuulusid ''Marienburg''i, ''Annenhof''i, ''Hermannshof''i, ''Malupi'' (koos ''Catharinenburg''iga), ''Charlottenburg''i ja ''Kalnemoisa'' (koos ''Ottenhof''iga) mõisad, kindralooberst [[Gustav Horn]]ile (vabahärra [[Gustaf Evertsson Horn af Marienborg]]). Hiljem lisandusid valduse juurde ''Ilsen''i, ''Doremuische'' ja ''Alswig''i mõisad. [[Apekalnsi kihelkond|Apekalnsi kihelkonnast]] sai Horn ''Alt–Laizen''i, ''Neu–Laizen''i ja ''Marienstein''i mõisad. Mõisate reduktsiooniga XVII sajandi lõpul läks kogu valdus, milles oli 1688. aastaks
[[1646]] oli Alulinna komandant [[Mathias Hilgärtner]], kellele [[Rootsi kuninganna Christina]] kinkis ''Goldbeck''i mõisa, mis rootsi valitsusajal eelmise omaniku [[Heinrich Tiesenhausen]]i poola-meelsuse tõttu Alulinna linnuselääni hulka oli arvatud.<ref>http://books.google.ee/books?id=KqRKAAAAcAAJ&pg=PA292&dq=Kirchspiel+Luhde&hl=en&sa=X&ei=FFTbUP-ONM2R0QWtqoDYBg&ved=0CGAQ6AEwCQ#v=snippet&q=Kirchspiel%20Marienburg&f=false, lk 257</ref>
[[1656]]
1658, detsembris [[Vallisaare vaherahu]]ga venelaste ja rootslaste vahel jäid venelastele kõik nende vallutatud kindlused ja linnad: Koknese, Vastseliina, Tartu, Aluliina, Antsla, Vasknarva, Vana-Väina, Räisaku, Lutsi ja Vilaka.<ref>http://offtop.ru/castles/v1_24838__.php</ref>
111. rida:
[[1662]], [[Kärde rahu]]ga said rootslased linnuse lõpuks enda valdusse ja alustasid kindlustuste taastamisega.<ref>http://www.travelzone.lv/latvija/pils/alukstne/index.php</ref>
[[1680]] seadsid rootslased linnusesse üles 22 kahurit ja kaevasid linnuse saare poolsesse külge 2 kaitsekraavi – ilmselt oli neil plaan sinna pikaks ajaks
[[File:Aluliina kindluse plaan 1.jpg|thumb|Rootslase [[Erik Dahlberg]]i koostatud Aluliina
[[XVII sajand]]i lõpus plaanisid rootslased fortifikatsioonimeister Eric Dahlbergi juhtimisel Aluliina põhjalikult ehitada ümber ja kindlustada.<ref>http://offtop.ru/castles/v1_24838__.php</ref> Ordulinnusest kirdesse Kapsētase poolsaarele Tempļakalnsi mäele (Templimägi, 217 m) planeeriti rajada terve 5 bastioniga kindlustatud linn. Kuid plaani elluviimiseks ei jätku ei jõudu ega vahendeid, samuti algas enne Põhjasõda.
119. rida:
[[1701]] – Vene väed tungisid Lõuna-Eestisse. Septembris toimuvad lahingud [[Räpina]]s, [[Kasaritsa]]l ja [[Rõuge]]s. Kasakate, tatarlaste ja kalmõkkide rüüsteretked suundusid eriti Alulinna piirkonda.<ref>http://www.hot.ee/laging/kroonika_000.htm</ref>
[[1702]], 24. augustil peale
[[File:02 182 Book illustrations of Historical description of the clothes and weapons of Russian troops.jpg|thumb|Vene armee jalaväepolgu seersant. Tagaplaanil saarel Aluliina
Pärast Põhjasõda ei vastanud linnus sõjalise tugipunktina enam aja nõuetele ja kaotas oma strateegilise tähtsuse.
|