Erinevus lehekülje "Tallinn teise maailmasõja ajal" redaktsioonide vahel

P
resümee puudub
P (HC: Kategooria:Tallinn Teises maailmasõjas uus sortimisvõti: " ")
P
[[14. juuli]]l [[1941]] sai [[Balti laevastiku sõjanõukogu]] sõjamerelaevastiku rahvakomissarilt admiral [[Ivan Issakov]]ilt direktiivi nr 16, kus oli määratletud PBL baasi objektide hävitamise kord Tallinna mahajätmise puhuks. Kohapeal koostati detailne plaan linna ja baasi objektide purustamiseks, mis kooskõlastati linnavõimudega.
 
Iga rajooni ja objekti peale määrati laevastiku poolt vastutav täideviija, kellele anti abiks spetsiaalsed komandod ja linnavõimude esindajad. Purustamiseks vajaminev lahingumoon paigaldati kas otse objektidele või nende lähedale. Kogu operatsiooni juhtimiseks kehtestati tinglikud signaalid ning määrati kindlaks, kes ja mis juhtudel võis neid anda. Õhkulaskmiste algusaja otsustas [[Balti laevastiku sõjanõukogu]]. Ajavahemikus 24.–[[28. august]]ini, registreeriti kokku 159 suuremat ja väiksemat tulekahju.
 
Vastavalt eelkirjeldatud direktiivile õhiti ja süüdati Tallinnas:
*[[Krulli masinatehas]]e, "[[Volta tehas|Volta]]" elektrotehnika ja masinaehituse vabriku, riiklike sadamatehaste ning mitme tekstiilitööstuse masinad ja seadmed viidi NSV Liitu<ref>[http://www.hot.ee/lvpfoorum/parem-9.html NÕUKOGUDE VÕIMU POOLT TEKITATUD AINELINE KAHJU]</ref>,<ref>Postimees, nr 65, 1. oktoober 1941 lk 65</ref>.
*[[Sadama tänav (Tallinn)|Sadama tänaval]] asunud o/ü Mootori garaažides hävis tules 23 bussi ja teisi veokeid ja Koplis [[ETK metallitehase]]s hävis 40 veoautot, 23 sõiduautot, 17 mootorratast ja 20 reisivagunit. Suuremad põlenud autode kalmistud olid sadama ümbruskonnas, [[Kopli]]s ja [[Stroomi]] metsas, kus nende koguarvu võis arvata 400-le. Endistes [[Kalevi pataljon]]i kasarmuis Koplis põles sisse 70 karilooma.
*[[27. august]]i pärastlõunal süüdati Tallinnas [[Balti jaam]], [[Kopli kaubajaam]] ning [[Tallinn-Sadama raudteejaam]]e hoone. Lõhkelaenguga õhatiõhiti ka Raudtee pumbatorn [[Telliskivi tänav (Tallinn)|Telliskivi tänaval]];
 
Eesti tööstus kaotas [[hävituspataljonid]]e ja [[Punaarmee]] hävitustöö tulemusel kokku 324 tööstushoonet. Neist hävis täielikult 152 ja osaliselt 172 tehast ja vabrikut. Neist suuremad olid: [[Põhja paberi- ja puupapivabrik]], [[Balti puuvillavabrik]], 27./28. augusti ööl; masinaehitustehas "[[Ilmarine]]", [[J. Puhk & Pojad veskid]], O. Kilgase ja [[Toferi tekstiilivabrik]]ud ([[Punane Tekstiil]]), [[Ratniku põllutöömasinate tehas]], [["Estonia" villavabrik]].
== 1944 ==
{{vaata|Märtsipommitamine}}
Punaarmee eduka pealetungioperatsiooni tulemusel 1944. aasta sügisel evakueerusid Tallinnast Saksa tsiviilvalitsus ([[Eesti kindralkomissariaat]]) ja [[Eesti Omavalitsus]] Tallinnast 18. septembril 1944. aastal ning võim läks üle rindepiirkonnaks kujunenud Tallinnas Saksa sõjaväevõimudele. 18. septembril nimetas presidendi kohuseid täitev [[Jüri Uluots]] Tallinnas ametisse [[Otto Tiefi valitsus]]e.
[[Pilt:Pikkhermann.jpg|thumb]]
Kujunenud võimuvaakumis kasutas Tallinnas Toompeal Toompea lossis asunud Kindralinspektuuri koosseisus teeninud allohvitser Lepiksoo olukorda ning 20. septembril langetas ta Toompea lossi [[Pikk Hermann|Pika Hermanni]] torni lipuvardas olnud Saksa Riigi lipu ning heiskas sinna [[Eesti lipp|Eesti lipu]]. 21. septembri hommikul aga heisati pärast läbirääkimist linnas asunud saksa vägede esindajatega aga Pika Hermanni lipumasti samaaegselt Eesti lipp ja Saksa [[Kriegsmarine]] lipp. 22. septembril 1944. aastal, kell 5.00 lahkus Toompea lossist, lossi viimane korrapidaja [[Evald Aruvald]], kellele räägitud andmete kohaselt tulistasid Tallinnasse jõudnud Punaarmee tankistid kella 11 paiku [[Falgi tee]] poolt Toompeale lähendes lipuvarda pooleks ning mõlemad lipud langesid alla<ref>Evald Aruvald. Sini-must-valge lipu heiskamisest Pika Hermanni tippu. Võitleja 2004, juuli/august/september</ref>. 22. septembril vallutasid nõukogude väed Tallinna.
 
== Tallinna taastamine ==
128 465

muudatust