Pärnu ajalugu: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
|||
39. rida:
[[17. sajand]]i keskel kavandati [[Rootsi aeg|Rootsi võimude]] poolt linna kindlustuste moderniseerimist [[bastionaalsüsteem]]is, millega linn laienes lõunasuunas kolmekordselt. Tollast ringtänavate vööd märgivad tänapäeva [[Põhja tänav (Pärnu)|Põhja]], [[Hommiku tänav (Pärnu)|Hommiku]], [[Lõuna tänav (Pärnu)|Lõuna]] ja [[Õhtu tänav (Pärnu)|Õhtu tänav]]ad. Uueks linnakeskuseks sai ruudukujuline [[Uus Turg (Pärnu)|Uus Turg]] (praegune [[Lastepark]]), uuteks ida-läänesuunalisteks peatänavateks [[Rüütli tänav (Pärnu)|Rüütli]] ja [[Kuninga tänav (Pärnu)|Kuninga tänav]]ad. Viimane ühendas nn [[Kuningaväravad]] uues bastionaalsüsteemis, millest lähtusid magistraalid Riiga ja [[Riia maantee|Tallinna]]. Linna põhja-lõuna suunas pikendati osa keskaegseid tänavaid – [[Vee tänav (Pärnu)|Vee]], Nikolai, [[Pühavaimu tänav (Pärnu)|Pühavaimu tänav]] ja [[Hospidali tänav (Pärnu)|Hospidali tänav]] – Lõuna tänavani.
1670. aastal alustasid Rootsi võimud Pärnu ümber kindlustusvööndi rajamist: pikki Põhja, Hommiku, Lõuna ja Õhtu tänavaid. Ümber linna planeeritud bastionid kandsid taevakehade nimesid: [[Venuse bastion|Venus]], [[Saturni bastion|Saturnus]], [[Marsi bastion|Mars]], [[Kuubastion|Luna]], [[Jupiteri bastion|Jupiter]], [[Merkuuri bastion|Mercurius]] ja [[Päikese bastion|Sol]]. Linnaväravaid oli kolm: [[Riia värav (Pärnu)|Riia värav]], [[Tallinna värav]]<ref>[http://digar.nlib.ee/digar/show/?id=64402 Tallinna väravad], Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiivis [[DIGAR]]</ref> ja [[Vee värav]]. Muldkindlustusi ümbritses lai ja sügav [[Pärnu vallikraav|vallikraav]], mis on kasutusel tänapäeval meelelahutuskohana<ref>[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/parnu-vallikaar-tehakse-60-miljoni-eest-ilusamaks.d?id=24992041 Pärnu Vallikäär tehakse 60 miljoni eest ilusamaks], Delfi, 7. august 2009</ref>.
{{Vaata|Pärnu muldkindlustusvöönd}}
86. rida:
== 1918–1940 ==
[[Pilt:Pärnu Suursild.png|pisi|Pärnu suursild 1938. aastal.]]
Pärast [[Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)|Saksa okupatsioon]]i, [[Vabadussõda]] jätkus Pärnu linna areng alles 1927. aastal, kui valmis mudaravila, mida laiendati aastatel 1930/31. [[1928]]. aastal ehitati [[Pärnu staadion]] ja tribüünid ning
[[1937]]. aastal valmisid [[Rannahotell]] ja [[Villa Vaasa]], 1938. aastal Suursild ehk [[Kaarsild]] (praeguse Vanasilla kohas) ning linna uue keskväljaku kujundus ja 1939. aastal valminud [[Rannakohvik]].
95. rida:
== Pärnu [[Eesti NSV]]-s ==
Pärast Teist maailmasõda koostati linna taastamiseks ja arendamiseks [[Pärnu 1946. aasta generaalplaan]] (arhitekt [[Anton Lembit Soans]]). Rajati linna uuelt keskväljakult ida poole keskaegse kitsa Pika tänava kohale rajati 40 meetri laiune Lenini pst. (nüüd Pikk tänav), uue planeeringu elluviimisel lammutati mitme [[arhitektuurimälestis]]e varemed ([[Pärnu Nikolai kirik]], nn [[Elevandi ait]] jm). 1960. aastatel ehitati L.Koidula nim. Draamateater ja postkontor. Lenini pst
1970. aastate alguses täiendati uue linna keskväljaku hoonestust ja rajati elamu kohvikuga “Vikerkaar” [[Vee tänav (Pärnu)|Vee tänav]]ale ning [[Pärnu rajooni RSN Täitevkomitee]] hoone. Kunagise “Endla” teatrihoone kohale püstitati hotell “Pärnu”.
| |||