|
1901. aastal sai Roosevelt [[Vabamüürlus|vabamüürlaseks]]<ref>[http://www.matinecock.org/portal/desktopdefault.aspx?tabindex=2&tabid=23&item=10 Matinecock Masonic Historical Society]</ref>.
1901. aastal sai 42-aastasest asepresident Rooseveldist pealepärast Willam McKinley palgamõrva president. Ta on siiani Ameerika Ühendriikide noorim ametissevalitud president. Ta oli ka progressiivne reformija kes tahtis liituda domineerivasse Vabariikliku Parteisse progressiivsesse leeri. Ta umbusaldas rikkaid ärimehi ja on laiali saatnud nelikümmend monopolistliku ettevõet "usalduse sissekukkumise" pärast. Ta oli siiski arusaadav näitamaks, et ta ei nõustu usaldusse ja kapitalismi põhimõtteliselt, kuid seda ainult ebaseaduslikke tavasid harrastavate korruptsioonide puhul. Tema "Square Deal" lubas õiglast osa nii keskmisele kodanikule (läbi määruse Raudteeseadmete määrad,puhas toit) ja ärimeestele. Ta oli esimene USA president, kes tegi üleskutse luua universaalne tervishoiu-ja rahvusja tervishoiuametrahvustervishoiuamet. Kõnnumaa elanikuna edendas ta looduskaitse loomist, rõhutades suurt loodusressursside tarbimist. Pärast 1906 astus ta suurde ärimaailma ja soovitas kohtul olla eelarvamuslikud labori töörühmas. Aastal 1910 murdis sõpruse oma sõbraga, ametissepühitsetu ja pärija William Howard Taftiga, kuid kaotasVabariiklaste kandidatuuri Taftile ja sõitis 1912. aasta valimistele omal ühekordse Bull Moose piletiga. Ta võitis Tafti rahva hääletusel ja tõmbas nii palju progressiive Vabariiklikust Parteist välja, et demokraat Woodrow Wilson võitis 1912 ja konservatiivne fraktsioon võttis kontrolli üle Vabariikliku Partei koha kahe järgmise aastakümne jooksul.
Roosevelt pidas läbirääkimisi, et USA võtaks oma kontrolli alla Panama kanali ja selle konstruktsioonid aastal 1904. Roosevelt tundis, et kanali valmis ehitamine oli tema kõige tähtsam ja ajalooliselt märkimisväärne rahvusvaheline saavutus. Ta oli esimene Ameeriklane, kes on autasustatud Noobeli preemiaga, võitnud oma rahupreemia laureaadi 1906, Vene-Jaapani sõja rahuläbirääkimiste eest, huvitavalt irooniline arvestades tema edendamist riiklike sõjapidamistesse, kui kasulikku tööriista.
Roosevelt oli üks esimesi presidente, kelle häält salvestati järeltulevatele põlvedele. NendestSalvestatust on siiani säilinud ainult vähesed kõned. On üks 4,6 minuti pikkune helisalvestushelisalvestis, mis on hästi säilitatud, ja seal on kuulda tema madal hääletämber. Tema hääletämbri ulatus on tolle aja kohta väga hästi säilinud ja tema lindistusi saab kuulata Michigani ülikooli raamatukogus. Ajaloolane Thomas Bailey, kes ei nõustunud Roosevelti poliisidega, ütles kokku võtteks siiski: "Roosevelt oli hea iseloomuga, suurepärane aktivist, moraalsuse suur järgija, hea väitleja ning suurepärane šõumees. Ta domineeris oma ajastut nagu domineeris ta oma vestluseidvestlusi. Massid armastasid teda; ta oli väga populaarne iidol ning palju häälte saaja." Tema imidž seisab Mount Rushmorel. Roosevelti on järjekindlalt järjestatud õpetlaste alla kui üks suurimaid USA presidente. Theodore ja Franklin D. Roosevelt olid viiendik sugulased, kuid nad olid lähedased ja Theodore reetis oma orvuks jäänud vennatütar Eleanor Roosevelti, et abielluda "nõbu Frankliniga" 1905.
==Tunnustused==
|
