1924. aasta suveolümpiamängud: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
PResümee puudub
1. rida:
'''1924. aasta suveolümpiamängud''' olid VIII [[olümpiaad]]i [[kaasaegsed olümpiamängud|nüüdisaegsed]] [[suveolümpiamängud]]. Need toimusid [[1924]]. aastal [[3. mai]]st [[27. juuni]]ni [[Prantsusmaa]] pealinnas [[Pariis]]is. Mängud pühendati [[Rahvusvaheline Olümpiakomitee|ROK]]-i asutamiskongressi 30. aastapäevale.
 
Pariis kinnitati [[olümpialinn]]aks [[ROK]]-i XIX [[ROK-i istungjärgud|istungjärgul]] [[Lausanne]]'is [[1921]]. aastal. Teised kandideerinud linnad olid [[Amsterdam]], [[Barcelona]], [[Los Angeles]], [[Praha]] ja [[Rooma]].
15. rida:
Majutus oli esmakordselt niinimetatud "[[olümpiaküla]]s", milleks kasutati suvilaid ja kasarmuid [[Bois Colombes]]'i linnaosas.
 
Olümpial osales 44 riiki ja 3092 sportlast, sealhulgas 136 naist. Suurim võistkond oli Prantsusmaal - 319 sportlast. Väikseim võistkond oli Filipiinidel - 1 sportlane. Esmakordselt võtsid olümpiamängudest osa [[Ecuador]], [[Filipiinid]], [[Leedu]], [[Läti]], [[Mehhiko]], [[Poola]], [[Rumeenia]], [[Uruguay]] ja iseseisva riigina ka [[Iirimaa]].
 
== Võistlusalad ==
40. rida:
* Lisaks [[kunstikonkurss 1924. aasta suveolümpiamängudel|kunstikonkursi alad]]
 
Näidisaladena olid kavas [[aerutamine]], [[male]], [[pelota]], [[savate]] ehk prantsuse poks, [[korvpall]] ja [[võrkpall]].
 
Jagati välja 131 medalikomplekti.
 
== Mängude avamine ja sümboolika==
Olümpiamängud avas Prantsusmaa president [[Gaston Doumergue]].
 
[[Olümpiavanne|Olümpiavande]] andis kergejõustiklane [[Georges André]] (olümpiahõbe kõrgushüppes [[1908]] ja olümpiapronks 4 × 400 m teatejooksus [[1920]]).
 
[[Olümpiamündid|Olümpiamedal]]i kujundus: Aversil oli keskel kompositsioon mitmesugustest spordivahenditest - jalg- ja ragbipall, ketas, kuul, oda, aer, poksikinnas, vehklemismask, suusakepp ning suusk. Tekst: "VIIIeme/OLYMPIADE/PARIS/1924". Revers oli osaliselt helmesnööriga servatud tagaküljel langevate kiirte foonil kaks sportlase figuuri. Püstiseisja on ulatanud käe istuvale atleedile. Allservas olümpiarõngad. Diameeter 55 mm. Sign. A. Rivaud.
 
Esimest korda kasutati spordialade sümbolitena piktogramme.
 
[[Olümpiamargid|Olümpiapostmargid]] anti välja neljast margist koosneva seeriana, mis oli jälle kavandatud klassikalises stiilis, kuid antiikfiguuride taustal näeme ka Pariisi staadioni, triumfikaart ja Notre-Dame'i katedraali. Uudseks oli postkaart pealetrükitud olümpimargigaolümpiamargiga, millel kujutatud kuulus antiik-kreeka maadleja Milon.
 
Olümpiamängudest väntas firma "Rapid Films" dokumentaalfilmi "''Jeux Olympiques, Paris 1924''". See oli esimene olümpiamänge käsitlev pikem ülevaatefilm.
 
== Eestlastest osalejad ==
72. rida:
 
[[Maadlus|Maadlejad]]:
*[[Anton Koolmann]] ([[vabamaadlus|vaba-]] ja [[kreeka-rooma maadlus|Kreeka-Rooma maadlus]])
*[[Osvald Käpp]] (vaba- ja kreekaKreeka-roomaRooma maadlus)
*[[Alfred Praks]] (vaba- ja kreekaKreeka-roomaRooma maadlus)
*[[Eduard Pütsep]] (kreekaKreeka-roomaRooma maadlus)
*[[Albert Kusnets]] (kreekaKreeka-roomaRooma maadlus)
*[[Voldemar Väli]] (kreekaKreeka-roomaRooma maadlus)
*[[Roman Steinberg]] (kreekaKreeka-roomaRooma maadlus)
*[[Rudolf Loo]] (kreekaKreeka-roomaRooma maadlus)
 
Tõstjad: [[Harald Tammer]], [[Gustav Ernesaks (tõstja)|Gustav Ernesaks]], [[Eduard Vanaaseme]], [[Voldemar Noormägi]], [[Alfred Neuland]], [[Jaan Kikkas]], [[Saul Hallap]], [[Kalju Raag]], [[Aleksander Richmann]] (osutus sulgkaalus lubatust raskemaks)
87. rida:
Poksija: [[Valter Palm]].
 
Eestlastest kreekaKreeka-roomaRooma maadlejad [[Juhan Oja (maadleja)|Juhan Oja]] ja [[Rudolf Rone]] esinesid [[Läti]] koondise eest.
 
{{Olümpiamängud}}