Laskesport: erinevus redaktsioonide vahel

'''Laskesport''' on [[spordiala]], mille puhul lastakse [[käsitulirelv]]ast või [[õhkrelv]]ast märki seisva või liikuva [[märkleht|märklehe]] ning lendava märgi pihta.

Esimesed MM-võistlused korraldati [[1897]]. aastal [[Lyon]]is. Kavas oli laskmine [[vabapüss]]ist 300 meetri kauguselt lamades, põlvelt ja püsti. Selles harjutuses esikohale tulevale meeskonnale andis [[Argentina]] kindral [[Pablo Riccer]] [[1903]]. aastal igavesti rändavaks auhinnaks 28 kg kaaluva hõbedast nn Argentina karika ''Copa Argentina''. Karika on üldse võitnud 8 riigi sportlased, nendest kõige rohkem (20 korda) on selle võitnud Šveitsi laskurid. USA (10 võitu); NSV Liit (6 võitu); Eesti, Soome (2 võitu); Valgevene, Tšehhi ja Norra 2006. aastal (kõigil 1 võit).

Argentiina karika on võitnud kahel korral ka Eesti laskurite vabapüssi meeskond, 1937. aasta maailmameistrivõistlustel [[Helsingi]]s ja 1939. aastal [[Luzern]]is, mõlemad uute maailamrekorditegamaailmarekorditega. 1930. aastate lõppuslõpus kuulusid eesti laskurid maailma laskespordi absoluutsesse tippu.

[[1900]]. aastal lisati MM-võistluste programmi laskmine vabapüstolist, [[1911]]. aastal armeepüssist ja [[1929]]. aastal väikepüssist. 1929. aastal võeti kavva ka hirvelaskmine. [[1897]]–[[1914]] ja [[1921]]–[[1931|31]] (välja arvatud [[1926]]) peeti MM-võitlusi igal aastal, 1931–[[1931|39]] ja [[1947]]–[[1954|54]] kahe aasta tagant ([[1949]]–[[1952|52]] oli vaheaeg kolm aastat), aastast 1954 on võisteldud täisprogrammiga iga nelja aasta järel [[olümpiamängud]]e vahepeal. Naiste MM-võistlustega tehti algust [[1958]]. aastal [[Moskva]]s. EM-võistlusi on korraldatud nii meestele kui ka naistele aastast [[1955]].