Redaktsioon: 19. mai 2014, kell 07:34 redigeeri Andres (arutelu \| kaastöö) Bürokraadid, Liidese administraatorid, Administraatorid 413 937 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 8. veebruar 2015, kell 23:41 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 381 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
3. rida: '''Vladimir Fjodorovitš Tšiž (Tchisch)''' ([[9. juuni]] [[1855]] [[Smolensk]]i kubermang – [[4. detsember]] [[1922]] (1924?) [[Kiiev]]) oli Eestis tegutsenud vene [[arstiteadus\|arstiteadlane]] (psühhiaater). Vladimir Tšiž sündis [[Smolensk\|Smolenskis]] aadliperre sõjaväelase pojana. Õppis [[Połack\| Połacki]] kadetikorpuses. [[1878]]. aastal lõpetas Peterburi Sõjameditsiiniakadeemia, kus omandas arsti eriala. Peale seda läks teenistusse merelaevastikusse. [[1880]]. aasta septembrini töötas ordinaatorina Kroonlinna sõjaväehaigla psühhiaatriaosakonnas. Peale esimese publikatsiooni ilmumist viidi ta üle Peterburi Psühhiaatriakliinikusse, kus ta töötas tuntud vene psühhiaatri [[I. P. Meržejevski]] juhendamisel. Peale väitekirja kaitsmist stažeeris Tšiž tuntud psühhiaatrite juures välismaal. Täiendas oma teadmisi närvisüsteemi anatoomia alal tuntud saksa neuroloogi ja psühhiaatri [[Paul Flechsig]]i juhendamisel. Selle tulemusena ilmus [[1886]]. aastal tema raamat "Teaduslik psühholoogia Saksamaal". [[Leipzig]]is õppis Tšiž eksperimentaalpsühholoogiat [[Wilhelm Wundt]]i juhendamisel. Samuti õppis ta hüpnoosi belglase [[Joseph Delboeuf]]i juhendamisel. Töötas tuntud neuroloogi [[Jean-Martin Charcot]]' juures. Aastatel ~~1885-1891~~1885–1891 töötas Tšiž peaarstina Peterburi Püha Panteleimoni haiglas. 1888. aastast õpetas ta rööbiti arstitööga Peterburi ülikoolis kohtupsühhopatoloogiat. Aastatel ~~1891-1915~~1891–1915 oli [[Tartu ülikool]]i [[psühhiaatria]] professor ja õppetooli juhataja. Vladimir Tšiž oli kogenud klinitsist, hea pedagoog ning andekas psühhopatoloogiast kirjutaja. Tšiž on psühhiaatrina analüüsinud mitmete kirjanike, filosoofide ja teiste ajalooliste isikute elukäiku ja loomingut: [[Paul I]], [[Aleksei Araktšejev\|Araktšejev]], [[Puškin]], [[Auguste Comte\|Comte]], [[Nikolai Gogol\|Gogol]], [[Dostojevski]], [[Ivan Turgenev\|Turgenev]], [[Friedrich Nietzsche\|Nietzsche]]. Tema esimene teaduslik uurimus ilmus Wundti toimetatud ajakirjas [[Philosophische Studien]] ja oli pühendatud komplikatsiooni katsetele. Ta demonstreeris, et optilise ja akustilise sündmuse järjekorra hindamine on tähelepanust mõjutatud. Vaatlejal on kalduvus näha esimesena seda sündmust, millele tähelepanu on pööratud. Tõlkis [[Wilhelm Wundt\|Wundti]] füsioloogilise psühholoogia õpiku vene keelde. Pidas kuni 1904. aastani regulaarselt ~~psühholoogia kursust~~psühholoogiakursust. Tegi katseid ka enda peal, näiteks uuris, kui täpselt suudab ärgata ettemääratud ajal. Sai tulemuseks, et suudab seda teha 13-minutilise täpsusega. 1915. aastal ~~oli publitseeritud~~ilmus tema viimane töö -– "Психология деревенской частушки". Tema edaspidine saatus oli ebamäärane. Tartu ~~Üikooli~~Ülikooli 1916. aasta esimese semestri loengukavas oli kirjas, et V. F. Tšiž võtab osa sõjalistest tegevustest (ei ole teada, kas ~~teda~~ta mobiliseeriti, või ta läks sõtta ~~vabatatlikult~~vabatahtlikult). Kinnitamata andmetel suri Vladimir Tšiž 1922. aastal [[Kiiev\|Kiievis]], tuntud entsüklopeedia sõnaraamatu ´´"Granaat´´" andmetel suri Tšiž 1924. aastal. ==Vaata ka== 24. rida: == Teosed == * "Достоевский как психопатолог" ([[1884]]) * "Научная психология в Германий" ([[1886]]) * "Лекции судебной психопатологии" ([[1890]]) * "Криминальная антропология" ([[1892]]) 54. rida: * [[Jaanus Adamson]], [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=11752:geeniuste-asi&catid=7:kirjandus&Itemid=9&issue=3326 "Geeniuste asi" (raamatu "Kirjanik psühhiaatri silmis" arvustus)] – Sirp 17. detsember 2010, lk 7 * [[Anti Liiv]], [[Joel Sang]], [http://www.vikerkaar.ee/?page=Arhiiv&a_act=article&a_number=5341 "Midagi Vahingu pärandvarast" (raamatu "Kirjanik psühhiaatri silmis" arvustus)] – Vikerkaar 2011, nr 9 * Владимир Федорович Чиж как психолог (1855—1922)~~:малоизвестные~~. Малоизвестные страницы жизни и научного творчества (к 150-летию со дня рождения) Часть I * Владимир Федорович Чиж как психолог (1855—1922). Малоизвестные страницы жизни и научного творчества (к 150-летию со дня рождения) Часть II. ОБОЗРЕНИЕ ПСИХИАТРИИ И МЕДИЦИНСКОЙ ПСИХОЛОГИИ имени В. М. Бехтерева (2005)

Vladimir Tšiž: erinevus redaktsioonide vahel