Redaktsioon: 27. oktoober 2014, kell 18:50 redigeeri Dexbot (arutelu \| kaastöö) 10 796 muudatust P Eemaldatud mall Link FA; keelelinkide äramärkimine nüüd Vikiandmetes ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 8. veebruar 2015, kell 17:09 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 813 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
23. rida: ==Nimi== Linna ametlik nimi on nii [[valgevene keel\|valgevene]] kui ka [[vene keel]]es ''Minsk''. Nii [[Valgevene-eesti transkriptsioon\|valgevene-eesti transkriptsioonis]] kui ka [[vene-eesti transkriptsioon]]is on linna nimekuju ''Minsk''. Ajalooline nimi on ''Менск'' (''Miensk''). Venepärane ''Minsk'' võeti kasutusele [[29. juuli]]l [[1939]] [[Valgevenelased\|valgevenelaste]] [[Venestamine\|venestamisele]] suunatud [[valgevene keel]]e reformi ([[1933]]) tulemusena. Valgevene klassikalises kirjakeeles ([[Taraškievica\|''taraškievica'']]) kasutatakse ainult ajaloolist nimekuju ''Miensk''. ==Elanikkond== 17. sajandi lõpul elas Minskis umbes 6000 inimest, 19. sajandi keskel 31 000 elanikku. 1909 oli linna elanikest 43,3% juudid, 34,8% venelased, 11,4% poolakad ja 8,2% valgevenelased. 1940. aastal oli linnas elanikke juba umbes 300 000, kuid pärast [[Teine maailmasõda\|Teist maailmasõda]] ja saksa okupatsiooni ning Saksa julgeolekupolitsei [[Einsatzgruppe B]] poolst [[rassipoliitika]] elluviimise käigus juutide ja okupeeritud linna elanike suhtes toime pandud [[inimsusevastane kuritegu\|inimsusevastaseid kuritegusi]] vähenes elanike arv 50 000 elanikule. 2005. aastal on Minski elanike arv 1 741 400. [[2009]]. aasta rahvaloenduse andmetel oli Minski elanikkonnast valgevenelasi 85,77 %, [[venelased\|venelasi]] 10,84 %, [[ukrainlased\|ukrainlasi]] 1,61 %, [[poolakad\|poolakaid]] 0,79 % ja [[juudid\|juute]] 0,31 %. Valdavaks ~~suhtlemiskeeleks~~suhtluskeeleks on Minskis [[vene keel]]. ==Ajalugu== [[Venemaa Keisririik\|Venemaa Keisririigis]] oli Minsk [[Minski kubermang]]u kubermangulinn. [[Esimene maailmasõda\|Esimeses maailmasõja]]s vallutati Minsk ja Valgevene [[Saksamaa keisririik\|Saksamaa keisririigi]] vägede poolt 1918. aastal ning sellele järgnenud endise [[Venemaa Keisririik\|Venemaa Keisririigi]] territooriumil alanud rahvaste iseseisvuspüüdluste käigus moodustati [[25. märts]]il [[1918]]~~. aastal~~ [[Valgevene Rahvavabariik]], mille pealinn oli algselt Minskis. Pärast Nõukogude invasiooni ning Valgevenemaa vallutamist moodustati Valgevenes 1919. aasta ~~jaanuris~~jaanuaris [[Valgevene NSV]], mille pealinnaks oli samuti Minsk. [[File:Планы городов из Полного собрания законов Российской империи 175.jpg\|pisi\|Kubermangulinna Minski linnaplaan 1839. aastal]] ==Majandus== 38. rida: Valgevene ja Minski tööstuse (masinaehituse) loojaks loetakse 19. sajandi viimasel veerandil Minskis [[Kuramaa]]lt pärit [[Nikolai Jaksobson]]i poolt 1881. aastal asutatud metallitöötlusettevõtet ([[Košarski malmi- ja masinaehitustehas]]), mis tänu sellel ajal alanud [[Liepāja-Romnõ raudtee]] ehitusele ning riigipoolsetele tellimustele raudteele, saavutas kiire arengu. [[1896]]. aastal asutati Minskis ka konkureeriv Raudtee malmi- ja masinaehitustehas, mis pärast Jakobsoni surma 1900. aastal ühinesid<ref>[http://bdg.press.net.by/2004/09/2004_09_28.1466/1466_11_1.shtml Забытые имена белорусских машиностроителей], Белорусская Деловая Газета, 28/09/2004</ref>. Pärast Nõukogude võimu kehtestamist reorganiseeriti tehas 1934. aastal Kirovi nimeliseks masinaehitustehaseks. [[1894]]. aastal asutati Minkis õlletehas "[[Bohemia (tehas)\|Bohemia]]", mille toodang ~~saavutas~~sai [[1896]]. aastal Venemaa tööstus- ja kunstinäitusel aukirja, ~~tänaseks päevaks~~tänapäeval tegutseb tehase ruumides õlletehas "[[Olivaria]]". [[Tööstustoodang]]u mahult ca 5,8 mr [[euro]]t on Minsk regiooni (Baltikum,Ukraina) suurim keskus.

Minsk: erinevus redaktsioonide vahel