Hłybokaje: erinevus redaktsioonide vahel

Linnas on XVIII sajandil püstitatud ausammas konstitutsioonile, katoliku kirikud aastaist [[1639]]–[[1654]] ja [[1764]]–[[1782]], aastail [[1756]]–[[1763]] rajatud klooster. Linnas on heebrea kalmistu ja hukkunud [[Poola]] [[sõdur]]ite hauad. Vaatamisvääne on veel aastail [[1920]]–[[1930]] rajatud Zakopane stiilis linnaosa.

Hłybokajet mainitakse esimest korda aastal [[1514]] kui Zenowiczite mõisa, kuigi on tõenäoline, et seal oli asula juba aastal [[1414]], mil Zenowiczid selle maa endale said. Aastast [[1556]] on Hłybokaje [[alev]], samuti ka Berezwecz. Järgmised omanikud on Korsakid, neist [[Józef Korsak]] andis linna arengusse suure panuse.

Aastast 1668 kuulus osa Hłybokajest [[Radziwill]]ide perele. Nad rajasid linna lossi (pole säilinud). Selle ümbrusesse kasvas hulgaliselt maju ja peagi oli see osa linnast suurem kui Korsakite osa. Linna püstitati ausammas [[1791]]. aasta konstitutsioonile. Rajati klooster ja kirik. [[Poola jagamised|Poola teisel jagamisel]] läks alev [[Venemaa keisririik|Vene impeeriumi]] koosseisu.

[[1812. aasta isamaasõda|1812. aasta isamaasõja]] ajal peatus seal kuus päeva [[Napoleon I]]. [[Esimene maailmasõda]] tõi Hłybokajesse [[raudtee]].

[[1921]]. aastal sattus Hłybokaje [[Poola]] riigi kosseisukoosseisu, [[1939]]. aastal liideti [[Valgevene NSV]]-ga. Linn aastast [[1940]].

Kunagi oli Berezwecz omaette alev. Seal asus [[Johann Christoph Glaubitz]]i projekti järgi ehitatud basiliaani [[munk]]ade [[klooster]]. Aastast [[1839]] [[õigeusk|õigeusu]] klooster. Poola võimu ajal paiknes kloostri kõrval piirivalvurite väeosa. Aastail [[1921]]–[[1924]] asus seal poola kontsentratsioonilaager, kus hoiti Poola võimuga rahulolematuid [[valgevenelased|valgevenelasi]]. Kui linna hõivas [[Nõukogude Liit]], siis rajati sinna [[koonduslaager]], kus hukati 4700 Poola sõdurit. Hiljem kasutas laagrit samal otstarbel [[Natsi-Saksamaa]], hukates seal 27 000 inimest.

* Ireneusz Ihnatowicz – Poola ajaloolane